Vana maja saab energiatõhusamaks muuta

Valitsus kinnitas eelnõu, millega hakkab KredEx väljastama eluasemelaenu käendust energiatõhusate eluasemete soetamiseks ja eluasemete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks, kirjutab 30. märtsi Äripäev ehituse rubriigis.

KredExi juhataja Lehar Küti sõnul on energiatõhusa eluaseme laenukäenduse väljastamise eesmärgiks tekitada inimestes kinnisvara soetamisel huvi hinnata selle energiasäästlikkust ning tõsta inimeste teadlikkust energiatõhususest. Lisaks suunata inimesi valima ja ehitama energiasäästlikumaid elamispindu. “Tegemist on esimese finantsteenusega Eestis, mille eesmärk on soodustada energiatõhusa eluaseme soetamist,” märkis Kütt.

Energiatõhusa eluaseme laenukäenduse taotlemiseks peab soetatav väikeelamu vastama energiamärgise klassile C, samuti võib oma eramu C-klassi tasemele renoveerida. Korteri  soetamisel korterelamusse peab elamu energiamärgise klass olema vähemalt C.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir kommenteeris, et oluline on suunata inimesi energiasäästlikkusele. "Eluasemete energiatõhusaks muutmisel ja energiatõhusate eluasemete püstitamisel on riigi tugi olulise tähtsusega. KredExi eluasemelaenu käendus võimaldab parandada inimeste elamistingimusi ja hoida kokku energiakuludelt,“ märkis Oviir.

Soe tuba meelitab

OÜ Kingspan Insulation Baltics müügijuht Viktor Koplus peab KredExi uut laenukäendust positiivseks. “Aastal 2020 hakkab kehtima Euroopa Liidu direktiiv, mis nõuab energiatõhusat ehitamist ja renoveerimist. Samas ei tasu alahinnata sooja toa mugavust – energiatõhusaks renoveerimine tõstab kinnisvara väärtust, alla lähevad ka küttekulud,” märkis Koplus.

Tema hinnangul on võimalik vanu maja ka C-klassist energiatõhusamaks renoveerida – tulemus sõltub materjalidest ja lahendustest. “Moodsad materjalid on väga efektiivsed, isegi 30–40% soojapidavamad kui traditsioonilised lahendused,” märkis Koplus.

Tema sõnul on maja võimalik soojustada nii seest kui väljast. “Kui ei taha hoone välisilmet rikkuda, saab soojustuse panna sisse. Kui hoones on tehtud alles siseviimistlus, saab panna soojustuse välja,” kirjeldas ta võimalusi.

Sisse pannakse enamasti kolme kuni viie sentimeetri paksune soojustuskiht, neist moodsamatele materjalidele saab otse peale kanda pahtli, värvi või tapeedi. Ka katuse annab oluliselt soojapidavamaks muuta, asendades olemasoleva soojustuse soojapidavama lahendusega. “Iga maja peab vaatama eraldi, et leida parim lahendus. Näiteks hoones, kus katuse all on ruumi, võib olla kõige soodsamaks lahenduseks hoopis puistvill,” ärgitas Koplus erinevaid võimalusi kasutama. Ta lisas, et üle tasub vaadata ka ventilatsioonisüsteem.

Kopluse sõnul ei ole hoone soojustamine üle mõistuse kallis. “150ruutmeetrise maja seinad on kümme, pluss kümme, pluss viisteist, pluss viisteist meetrit. Ja kolm meetrit kõrged. Mis teeb välisseinte pinnaks 150 ruutmeetrit. Sõltuvalt viimistlusest ja tööst maksab ruutmeeter 10–30 eurot, mis teeb eelarveks 1500–4500 eurot,” arvutas ta, lisades, et turul on ka materjale, mille paigaldamine on osavamale hobiehitajalegi võimetekohane. “Siis tööraha ei lisandu,” lisas ta.

Investeering võib paari aastaga end tasa teenida

Huvi Kopluse soojustusmaterjale tutvustavate seminaride vastu on suur. “Huvi on meeletu, viimane kord ei mahtunud kõik soovijad ära,” märkis ta. Seminaridel käivad tema sõnul nii ehitajad kui ka majaomanikud. “Ehitajad kiidavad, et uued materjalid on lihtsalt ja kiirelt paigaldatavad, kliendid on rõõmsad sooja toa üle,” vahendas ta kuuldud kommentaare.

Koplus ei nõustu kriitikutega, kes väidavad, et energiatõhusal ehitamisel väiksemaid arveid ei saa. “Kütte hinnad ikka kasvavad. Oluline on tasuvusaeg ja parematel objektidel tasub töö juba kahe aastaga ära,” märkis ta.

Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo A. Elvisto sõnul on energiatõhusamaks võimalik rekonstrueerida ka ajaloolise väärtusega maja, kuigi direktiivi nõuete täitmine on paras väljakutse. “Enne hoone rekonstrueerimist on vaja olemasolevat analüüsida ja ekspertide abil parim lahendus leida,” soovitas Elvisto, lisades, et klaasvilla ja kilega hoonet üle lüües head tulemust ei saa.

Kõigepealt tasub Elvisto sõnul teha energiaaudit ja leida projekteerija, kes oskab hoida ja hinnata maja ajaloolist väärtust, leides sobilikud lahendused. “On lihtne vigu teha,” märkis Elvisto, lisades, et iga hoone on erinev ja seega tuleb ka lahendused konkreetsele majale sobivad leida.

OÜ Soojusaudit projektijuhi Viljar Puusepa sõnul on inimesed teemast huvitatud, kuid kahjuks näeb ta soovitust tihedamini, et kui näiteks kortermajas tellitakse energiaaudit ja projekt hoone energiatõhusamaks muutmiseks, siis jääb see kõrge hinna tõttu siiski tegemata.

Puusepp tunnistas samas, et energiaauditeid tellitakse ja huvi hoonete energiatõhusamaks ehitamise vastu on.

KredEx valmis käendama 4 miljoni ulatuses

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul oli KredExi eluasemelaenu käendust varem võimalik kasutada juhul, kui vähemalt üks laenusaajatest kuulus noore pere, noore spetsialisti, tagastatud majades elavate üürnike ja kaitseväe või Kaitseliidu veteranide hulka.

Uus energiatõhusa eluaseme laenukäendus ehk energiasäästukäendus on suunatud neile, kes soovivad soetada energiatõhusat eluaset või rekonstrueerida oma olemasolevat eluaset energiatõhusamaks.

Energiatõhusa eluaseme laenukäenduse väljastamine sõltub soetatavast objektist või rekonstrueerimise tulemusest. Sihtgrupi osas kitsendused ja nõuded puuduvad, kohalduvad vaid krediidiasutustele seatud isiku maksevõime hindamise põhimõtted.

Reinsalu sõnul saab käenduse abil soetada eramu, mille energiamärgise klass on vähemalt C, või korteri, mis asub kahe või enama korteriga elamus, mille energiamärgise klass on vähemalt C. Lisaks saab oma olemasoleva eramu energiasäästukäenduse abil vähemalt C-klassi nõuetele vastavaks rekonstrueerida. Käenduse maksimaalne summa on 50 000 eurot. Oluline on, et tagatisega seotud energiatõhus eluase on laenusaaja alaline elukohaks ja tema omandis. 

Võimalus vähendada energiatarbimist

KredEx prognoosib, et sel aastal kasutab käendust umbes 400 leibkonda ja kasutajate arv suureneb koos teadlikkuse ja energiatõhusate eluasemete arvu kasvuga. "Pognoosime, et väljastame sel aastal käendusi 4 miljoni euro ulatuses, mis moodustab ca 20% väljastatavate käenduste kogumahust," märkis Reinsalu.

Reinsalu lisas, et loodetakse suurt huvi, sest elamute energiasäästlikumaks muutmine on üks olulisemaid võimalusi, kuidas vähendada kogu energiatarbimist. "Energiasäästukäenduse pakkumine tekitab inimestes soovi ja vajaduse laenu võtmisel hinnata ka elamispinna energiasäästlikkust ning tõstab seega inimeste teadlikkust energiatõhususest, suunates inimesi muu hulgas kasutama energiasäästlikumaid elamispindu," märkis Reinsalu.

See omakorda motiveerib tema sõnul olemasolevaid korterelamuid ja väikeelamuid renoveerima ning uusarenduste puhul pöörama enam tähelepanu energiatõhususele.