Ave Lepik • 31. mai 2016 • 2 min
Jaga lugu:

Stoltenberg: NATO ootab Euroopalt rohkem kaitsekulutusi

Jens Stoltenberg ütles, et NATO ootab Euroopalt kaitsekulutuste tõstmist.  Foto: epa

NATO Euroopa partnerid peavad esimest korda üle kümne aasta suurendama kaitsekulutuste osa oma eelarves, teatas alliansi peasekretär Jens Stoltenberg intervjuus Financial Timesile.

Ta põhjendas seda üha kasvavate ähvarduste ja väljakutsete arvu tõttu suurema turvalisuse tagamisega.

„Liitlasriikide andmete põhjal koostatud prognoos 2016. aastaks näitab, et 2016 on esimene üle mitme aasta, kui Euroopa liitlaste kaitsekulutused on kasvanud. Me seisame silmitsi ebakindlusega, kasvava ähvarduste arvuga, turvalisuse tagamise väljakutsetega ja meil on vaja ühtsust, jõudu, stabiilsust,“ rääkis Stoltenberg.

Seejuures märkis ta, et Suurbritannia võimalik väljumine Euroopa Liidust seab kaitsekulutuste tõstmise plaanid ohtu. „Suurbritannia on Euroopas suurim NATO kaitsevõimesse panustaja, suurimate kaitsekulutustega, suurimate kaitseinvesteeringutega. Kogu alliansis USA järel teine. Tugev Suurbritannia tugevas Euroopas on ühtsuse ja stabiilsuse jaoks tähtis,“ rõhutas ta.

Eesti 2016. aasta riigieelarve maht on 8,9 miljardit eurot.

Kaitsekulud on tänavu 2,07% SKPst. Kaitse-eelarve on 451 miljonit eurot.

Võrreldes eelmise aastaga kasvas selle aasta kaitse-eelarve 37,1 miljoni euro võrra ehk 9%. Lisanduvad liitlaste pideva kohalolu tagamise kulud.

Euroopa Liit muutub üha olulisemaks nendes väljakutsetes, millega NATO silmitsi seisab, märkis Stoltenberg. Nende kahe vaheliste suhete arendamisel on Suurbritannial tema hinnangul oluline roll.

FT märgib, et 2015. aastal kulutsid NATO Euroopa liikmed kaitsele 253 miljardit dollarit, samal ajal olid USA kaitsekulutused 618 miljardit dollarit. Kokkulepe põhjal, mis ütleb, et Euroopa liitlased võiksid kulutada kaitsele 2% SKPst, peaksid Euroopa NATO liikmed panustama ühiskatlasse veel kuni 100 miljardit dollarit aastas, sest riikide praegune keskmine on 1,43% SKPst.

Euroopa on kaitsekulutusi järjest vähendanud: aastatel 1985-1989 panustasid NATO Euroopa liikmed sõjalisteks vajadusteks 3,1% SKPst, 2008. aastal aga oli see kahanenud 1,7% SKPst. NATO ei avalikusta oma 2016. aasta kaitsekulutuste summat Euroopas, sest liitlastelt saadud andmed on konfidentsiaalsed ja esialgsed.

Ametlikke kanaleid pidi saadud andmetele tuginedes kirjutab FT, et suurimad muutused ootavad ees Balti riike. Läti suurendab sel aastal oma kaitse-eelarvet peaaegu 60%, Leedu 35% ning Eesti 9% võrra. Samuti 9% kasvavad kaitsekulutused ka Poolas.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt