• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Henry Kallas mõisteti esimeses astmes süüdi

    Henry Kallas ilmus aprillis lõpuks Harju maakohtu ette, kuhu ta oli jätnud varem tulemata põdurale tervisele viidates.Foto: Andras Kralla

    Esmaspäeval tegi Harju maakohus otsuse Lambo-mehena tuntuks saanud ärimehe Henry Kallase asjas, teatas prokuratuur.

    Harju maakohus mõistis esmaspäeval Henry Kallase süüdi maksukuriteos ja karistas teda kahe aasta pikkuse tingimisi vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Süüdistataval on võimalik otsus vaidlustada 15 päeva jooksul Tallinna ringkonnakohtus.
    Põhja ringkonnaprokurör Martin Tuulik ütles, et prokuratuur on otsusega rahul ega kavatse seda vaidlustada. „Kõige olulisem on see, et kohus nõustus meie argumentidega, mille järgi oli kinnisvara soetatud just isiklikuks, mitte äriliseks otstarbeks. Võrreldes teiste seni menetletud maksukuritegudega on tegemist mõnevõrra erineva juhtumiga ja kui otsus jõustub, siis on see juhtum oluline ka kohtupraktika kujundamisel.“
    Tsiviilhagi maksu- ja tolliamet kriminaalasjas ei esitanud ja selle korteriga seotud rahalised nõuded lahendatakse haldusmenetluses.
    Kallas elas äripinnal
    Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Henry Kallast (26) maksukuriteos, mille tagajärjel jäi riigile laekumata üle 410 000 euro makse.
    Süüdistuse kohaselt ostis Henry Kallase juhitud osaühing 2011. aasta kevadel Tallinnas ligi pool miljonit eurot maksnud korteri ja deklareeris selle äriotstarbel soetatud kinnisvarana, kuigi tegelikult asus Kallas seal ise elama.
    Seetõttu süüdistati teda maksu- ja tolliametile valeandmete esitamises, mille kaasabil taotles tema ettevõtte riigilt alusetult tagasi 80 948 eurot käibemaksu ning jättis erisoodustuselt tasumata 331 990 eurot tulu- ja sotsiaalmaksu.
    Süüdistus lähtub sellest, et seaduse järgi saavad äriühingud riigilt käibemaksu tagasi ainult ettevõtluse ja maksustatava käibe tarvis ostetud kinnisvaralt. Kui ettevõte soetab kinnisvara juhatuse liikmele isiklikuks elukohaks, siis käsitletakse seda erisoodustusena, mille pealt tuleb tasuda ka tulu- ja sotsiaalmaksu. Nimelt maksustatakse juhatuse liikmele korteri soetamiseks kulutatud summasid analoogselt palga ja dividendidega, mille eest peab ettevõte tasuma tulumaksu ning palga puhul ka sotsiaalmaksu.
    Täiendatud 24.10.2016 Henry Kallase palvel: maakohtu otsuse on Kallas vaidlustanud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Eramajade energiatõhususe toetusest: vaid euro elaniku kohta ei peatanud verejooksu
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Aasia aktsiaturud taastusid võimsalt Evergrande aktsia +23%
Aasia aktsiaturud olid neljapäeval tõusmas, sest pankrotiohus arendaja Evergrande kohta ilmus positiivseid uudiseid. Dollar püsis aga kuu kõrgeimal tasemel ning Föderaalreserv võttis eilsel kohtumisel karmima tooni, vahendab Reuters.
Aasia aktsiaturud olid neljapäeval tõusmas, sest pankrotiohus arendaja Evergrande kohta ilmus positiivseid uudiseid. Dollar püsis aga kuu kõrgeimal tasemel ning Föderaalreserv võttis eilsel kohtumisel karmima tooni, vahendab Reuters.
Kaup24 ja Hansapost saavad uue tegevjuhi
Minister võtab Huawei-eelnõu riigikogust tagasi ja esitab uuesti
IT-minister tegi valitsusele ettepaneku võtta riigikogu menetlusest tagasi elektroonilise side seadus, mis pärast eelnõus seatud jõustumistähtaegade parandamist esitatakse uuesti valitsusele heakskiitmiseks.
IT-minister tegi valitsusele ettepaneku võtta riigikogu menetlusest tagasi elektroonilise side seadus, mis pärast eelnõus seatud jõustumistähtaegade parandamist esitatakse uuesti valitsusele heakskiitmiseks.