Eile Hispaanias toimunud erakorraliste parlamendivalimiste esialgsetest tulemustest selgub, et hispaanlased on taas konservatiive toetama hakanud ning populistlike erakondade toetus langes.
- Hispaania erakorralised valimised võitis konservatiivne Rahvapartei (Partido Popular). Paremal partei juht Mariano Rajoy. Foto: epa
Hispaanlaste otsus taganeda populistlikke erakondi toetamast on ilmselt üsna suures osas mõjutatud neljapäeval toimunud Suurbritannia referendumist, mille tulemusena otsustasid britid, et riik peaks Euroopa Liidust välja astuma. Hispaanlasi pani see toetama pigem status quo'd ning mitte niivõrd uusi poliitilisi jõude.
Esialgsetest valimistulemustest selgub, et populistlikud ja kasinusmeetmete vastased Podemos ja Ciudadanos on saanud kas sama palju kohti parlamendis või neid suisa kaotanud. Nimetatud parteid on Hispaania poliitilisel maastikul esile kerkinud just viimastel aastatel ning seega on löönud kõikuma riigis kaua aega valitsenud kahe partei süsteem.
Podemose tähtsuselt teine liige Inigo Errejon lausus, et eile toimunud valimiste tulemused pole kiita ning tegu pole sugugi resultaadiga, mida partei ootas.
Hispaania konservatiivne Rahvapartei sai esialgsetel andmetel 350st kohast 137, mis on 14 koha võrra enam kui detsembris peetud valimistel. Samas pole seda siiski piisavalt, et saavutada absoluutne enamus ehk 176 kohta.
Sotsialistid said valimistel praeguste tulemuste põhjal 85 kohta, mida on võrreldes detsembri valimistega 5 koha võrra vähem. Vasakpoolsete parteide grupeering Unidos Podemos (Koos me suudame), mida juhib Podemos, sai 71 kohta. Tegu on sama tulemusega, mis detsembris. Ciudadanose saagiks jäi aga 32 kohta, mida on 8 võrra vähem kui detsembris.
Hispaania suurim päevaleht El Pais kirjutas eile, et Hispaania poliitikud peaksid oma erimeelsused kõrvale jätma ning koos töötama selle nimel, et riiklik sisepoliitiline olukord oleks stabiilne. Väljaandes märgitakse, et globaalne poliitika on üha enam tasakaalust väljas ning Brexit süvendab seda veelgi.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.