Värskelt ilmunud sotsiaalse arengu raportis troonib esikohal Soome, Eesti on nii nagu eelmiselgi aastal 23. kohal.
- Alghariduse vallas on Eesti tabeli tipule kõige lähemal, nimelt seitsmes. Foto: Erik Prozes/Äripäev
Uuring paigutab Eesti edukuselt teise, kõrge sotsiaalse arengutasemega gruppi. Gruppi kuulub 26 riiki, sealhulgas väga suur osa endisest nõukogude blokist. Grupi tugevuseks peetakse toidu ning meditsiini kvaliteeti, nõrkuseks aga tervise taset (peamiselt mittenakkavatest haigustest tingitud kõrge suremuse tõttu) ning võimaluste vähesust.
Peale Soome edestavad Eestit meie lähinaabritest Rootsi ja Norra. Tahapoole jäävad Poola, Leedu, Läti ja Venemaa, mis jäi 75. kohale. Kohe Eesti ees paikneb Tšehhi ning taga Itaalia. Kõige viimaseks jäi pingereas Kesk-Aafrika Vabariik.
Kui maailm oleks riik, paigutuks see tabelis Kõrgõzstani ja Mongoolia vahele.
Raportis seisab, et laias plaanis on maailm suutnud majandusliku kasvu laineharjal inimeste esmavajaduste katmisega paremini hakkama saada, kuid samas nendib, et sotsiaalsete probleemide, nagu mittetolerantsuse ning võõrastamise, lahendamiseks ainuüksi rahast ei piisa.
Ameerikas baseeruva MTÜ Social Progress Imperative iga-aastases uuringus võrreldakse 113 riiki ning see katab täielikult 94% maailma rahvastikust (kui sisse arvata riigid, millel osale kriteeriumitele vastamiseks andmed puuduvad, siis lausa 99%). Indeksi koostamiseks võrreldakse erinevaid elukvaliteedi aspekte, mille SPI on jaganud kolme valdkonda:
1. esmased vajadused (toit, meditsiin, peavari, vesi);
2. heaolu alustalad (ligipääs algelistele teadmistele, informatsioonile ja kommunikatsioonile, tervis, keskkonna puhtus);
3. võimalused (isiklikud õigused, valikuvabadus, tolerants ja ligipääs kõrgemale haridusele).
Täismahus raportiga saab tutvuda
siin.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.