Brüssel esitas Apple’ile üüratu maksuarve

Komisjon leidis, et lubamatut riigiabi on Apple saanud kuni 13 miljardi euro väärtuses.

See ei ole Brüsseli ristisõda maailma suurima tehnoloogiafirma vastu, vaid osa Euroopa Komisjoni laiemast haarangust rahvusvahelistele suurkorporatsioonidele liikmesriikides antud maksusoodustustele. Kui neid on võimaldatud ainult teatud firmadele ja teistele mitte, siis kujutab see endast Euroopa Liidu reeglite rikkumist.

„Maksusoodustused on illegaalsed ELi riigiabi reeglite alusel, kuna on võimaldanud Apple’il teiste firmadega võrreldes oluliselt vähem makse maksta,“ põhjendas Euroopa Komisjon.

Selline erikohtlemine kahandas Apple’i reaalse tulumaksu määra Euroopas teenitud kasumitelt 2003. aastal 1%-le ning 2014. aastaks kõigest 0,005%-le. Sisuliselt võimaldas see firmal makse vältida pea tervelt Euroopa Liidu ühisturult Apple’i toodete müügist teenitud kasumilt, märkis Komisjon. Seda tänu sellele, et Apple registreeris kogu käibe Iirimaal, mitte riigis, kus müük tegelikult toimus.

Sellise korralduse muutmine ei ole aga Euroopa Liidu võimuses. Kui teised riigid peaksid otsustama oma osa välja nõuda, siis vähendaks see Iirimaal nende aastate eest tagantjärele saada oleva maksusumma suurust.

Apple eristub sellega, et tegu on maailma suurima tehnoloogiafirmaga, välja nõutud summa on rekordiline ning lobitöö – et sellist nõuet ei tuleks – on käinud kõige kõrgemal poliitilisel tasandil. USA rahandusminister Jack Lew on teinud isikliku pöördumise Euroopa Komisjoni juhile Jean-Claude Junckerile.

Ühtlasi on see seni suurim ja Apple’i tuntuse tõttu väga nähtav vastulöök agressiivsele maksude planeerimise praktikale. Apple'i aktsia reageeris uudisele ca 2%se langusega.

Nii Apple kui ka Iirimaa on lubanud Euroopa Komisjoni otsuse kohtus vaidlustada.

„Ma olen Komisjoni otsusega sügavalt eri meelt,“ ütles Iiri rahandusminister Michael Noonan agentuuri Bloomberg vahendusel, korrates, et Iirimaa rakendab seadusi kellelegi erandeid tegemata.

Noonani sõnul ei jäta Euroopa Komisjoni otsus muud valikut kui kohtutee, et kaitsta Iiri maksusüsteemi renomeed ning tagada firmadele maksudes äritegemiseks vajalik kindlus. Ühtlasi on selle sammu eesmärk vaidlustada riigiabi reeglite kasutamine liikmesriikide maksuotsustesse sekkumiseks.

Apple väidab, et on toimetanud kõiki kehtivaid seadusi järgides. Ning ka Iirimaa ei soovi tunnistada, et midagi on valesti tehtud, ehkki riigieelarvesse kuluks lisaraha marjaks ära. Iirimaa on eitanud Apple’i erikohtlemist, kuid on siiski hakanud suuremaid auke oma maksuseadustes kinni krookima. Selleks on sundinud teiste riikide surve ja rahvusvaheliselt intensiivsemaks muutunud koostöö võitluses maksudest kõrvalehoidmise vastu.

Apple viitab sellele, et on USAs suurim maksumaksja. Nii ei saavat väita, et firma hoiab maksude maksmisest kõrvale. Ajalehele Washington Post antud intervjuus eitas Apple’i juht Tim Cook erikohtlemist Iirimaal, mistõttu ei saavat firmat süüdistada ka illegaalse riigiabi vastuvõtmises.

Cook on isiklikult kohtunud Euroopa Komisjoni konkurentsivoliniku Margrethe Vestageriga, et firma seisukohti kaitsta. Ent firma on ka juba hoiatanud USA väärtpaberite ja börsi komisjoni, et negatiivne otsus Brüsselist võib oluliselt mõjutada firma rahaasju.

Suur maksunõue tuleb Apple’i jaoks kehval ajal – vaid nädal enne uue iPhone7 ja Apple’i kella uue mudeli tutvustust, millega tahetakse turgutada kuhtuma hakanud müüki.

Euroopa Komisjon alustas Apple’i maksuskeemide uurimist enam kui kaks aastat tagasi. Enne seda oli samasuguseid küsimusi – miks Apple nii vähe makse maksab – tõstatatud ja arutatud USA senatis.

Euroopa Komisjoni huviorbiidis on olnud kaks maksukokkulepet Iiri maksuametnike ja Apple’i vahel, aastatest 1991 ja 2007, mis on võimaldanud USA suurkorporatsioonil oma väljaspool USAd teenitud kasumilt maksudeks maksta keskmiselt vaid 4%. Seda võimaldasid osaliselt Iiri ja USA maksuseaduste erinevused, mida oskuslikult ära kasutati. Neile viitab ka komisjon oma täna avalikustatud otsuses.

Suur osa Apple’i ärist väljaspool USAd käib Iirimaa kaudu. Iiri tütarfirmade arvele langeb ca 90% välismaal teenitud kasumist. Euroopa Komisjon jõudis oma uuringute tulemusel järeldusele, et Iiri tütarfirmadele kehtinud maksuskeemides osalesid üksused, mis eksisteerisid vaid paberil.

Enne Apple’i kohta tehtud otsust on Euroopa Komisjon juba leidnud, et ka kohvikuketile Starbucks ja autotootjale Fiat Hollandis ja Luksemburgis antud maksusoodustused oli illegaalne riigiabi. Riigid peavad nimetatud firmadelt tasumata maksudena tagantjärele välja nõudma 20–30 miljonit eurot. Jaanuaris sai sarnase otsuse Euroopa Komisjonilt Belgia, mis andis samuti illegaalseks hinnatud maksusoodustusi enam kui 30 firmale ja peab nüüd tagasi küsima üle 700 miljoni euro. Firmade seas, keda see puudutab, on naftahiid BP ning õlletootja Anheuser-Busch InBev NV. Uurimine on algatatud ka Amazoni ja McDonald’si maksukokkulepete kohta Luksemburgis.

Iirimaa on tänu oma madalale ettevõtte tulumaksu määrale (12,5%) paljudele USA suurkorporatsioonidele atraktiivne koht, kus oma Euroopa tütarfirma asutada. Agentuuri Bloomberg andmeil on tütarfirma Iirimaal asutanud USA firmasid vähemalt 700 ning nende palgal on ligi 140 000 töötajat. Apple’il on Iirimaal 5500 töötajat. Komisjon kahtlustabki, et Apple’ile antud maksusoodustused on olnud just töökohtade oma riiki meelitamiseks.

USA taunib Euroopa Komisjoni sellist võimu kaaperdamist otsuste üle, kus ja kui palju rahvusvahelised suurfirmad makse maksavad. Läinud nädalal avaldas USA rahandusministeerium „valge paberi“, milles süüdistas Euroopa Liitu omale riigipiire ületava maksuameti voli võtmises ja kallutatuses USA suurfirmade vastu. Samuti ähvardati võimalike vastusammudega.

USA suurfirmadel on välismaal ligi 2 triljonit dollarit, mida pole kodumaale tagasi viidud, sest siis tuleks tasuda ka 35%-line ettevõtte tulumaks. Kui aga Euroopa riigid esimesena neid kasumeid maksustama jõuavad, siis USA potentsiaalne maksutulu – kui kasumid lõpuks koju jõuavad – sellest väheneb. USA vabariiklaste kandidaadi Donald Trumpi valimisprogrammis on olulisel kohal ka maksusüsteemi reform. Apple’il on piiri taga ja koju toomata ca 200 miljardit dollarit.