• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Täna Äriplaani konverentsil esinenud majandus- ja taristuminister Kristen Michal leiab, et rõhku peab panema tootlikkusele, et ei läheks nii nagu 2008. aastal. Rõhku ei saa panna vaid mõnele kindlale sektorile.
Majandusminister Kristen Michal
  • Majandusminister Kristen Michal
  • Foto: Andres Haabu
„Majanduse ebastabiilsus viis selleni, et kõik kaotasid. Nii töövõtjad, ettevõtjad kui paljud teised. Kui tahame jõuda majanduse järgmisesse liigasse, siis riigil peaks olema hästi suur rõhk tootlikkuse kasvatamisel,“ ütles Michal.
Tootlikkuse arvelt saaks SKP 2021. aastaks lisandväärtust kasvatada miljardi euro võrra. „Iga sektoriga tuleb rääkida eraldi ja parandada üldist majanduskeskkonda,“ ütles Michal ja lisas, et tootlikkuse kasv peaks olema läbiv, ei pea otsima ühte „päästvat“ valdkonda. „Hästi suur potentsiaal on Eesti keskmise tootlikkusega sektorites.“
Kiire palgakasv kahaneva tootlikkusega vähendab Eesti konkurentsivõimet, märkis Michal. „Kui vaadata trende, tootlikkuse ja palga kasvu, siis ideaalis peaksime liikuma nendega ühes suunas või vähemalt peaks tootlikkus liikuma üles,“ rääkis ta.
Kolm küsimust
Mida võib ettevõtja riigilt oodata?
Vähest sekkumist. Et riik ei oleks tal ees, kui ta tahab tegutseda. Oleme koos tööandjate ja kaubandus-tööstuskojaga alustanud bürokraatia vähendamisega. Riik peab hoolitsema, et ta ei koormaks ettevõtjaid tarbetu paberipahna ja aruandlusega ega küsiks samasid andmeid uuesti. Riigi haldus peab olema piisavalt lihtne – see hoiab selle ka korruptsioonivabana. Eesti on nii pisike, et õnneks ettevõtjad ütlevad kohe ära, kui kuskil on kitsaskohti.
Millal mõni riigifirma börsile jõuab?
Mida varem, seda parem. Me räägime aastatest 2017, 2018. Arvan, et esimene pääsuke võiks olla Eesti Teed. Samuti Omniva pakiäri pool, see on arenev turg ja riik ei pea pakiäris osalema. Kaalume kõiki variante: nii osaluse börsile viimist kui ka strateegilise partneri leidmist. Ka EVR Cargo võiks osaliselt erakätesse minna, kui turg stabiliseerub. Cargo juhtkond toimetab tublisti ja viib ettevõtet õiges suunas. Metrosertil ja Teede Tehnokeskusel on funktsioone, mis võiksid täiesti vabalt minna eraturule. Lähtume põhimõttest, et need kohad, kus turg toimib tõrgeteta, on riik regulaator, tellija. Näiteks teehoolduses on piisavalt ettevõtteid, kes konkureerivad üksteisega ja suudavad turgu ka tulevikus omavahel konkurentsis hoida, seega riik ei pea seal olema osaline.
Kuhu riik investeerib?
Eestis algab suurem taristuehitus, kust kogu ehitusvaldkond saab arvestatava süsti. Rail Baltic, järgmine aasta algab Eesti ajaloo suurim teedeehitusprojekt Kose-Mäo lõigul, Tallinnas tehakse korda Haabersti ja Russalka ristmik. Riigil tuleb panustada tulevikku vaatava hea keskkonna loomisesse. Kindlasti tasub investeerida laste ja hariduse tulevikku. See on see, mis kümne, kahekümne aasta pärast viib veel edasi.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele