• OMX Baltic0,18%270,33
  • OMX Riga0,49%872,14
  • OMX Tallinn−0,03%1 709,94
  • OMX Vilnius0,22%1 057,84
  • S&P 5000,00%6 084,19
  • DOW 300,00%44 148,56
  • Nasdaq 1,77%20 034,9
  • FTSE 1000,1%8 310,02
  • Nikkei 2251,21%39 849,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%109,04
  • OMX Baltic0,18%270,33
  • OMX Riga0,49%872,14
  • OMX Tallinn−0,03%1 709,94
  • OMX Vilnius0,22%1 057,84
  • S&P 5000,00%6 084,19
  • DOW 300,00%44 148,56
  • Nasdaq 1,77%20 034,9
  • FTSE 1000,1%8 310,02
  • Nikkei 2251,21%39 849,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%109,04
  • 14.10.16, 06:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Taal: näis, kas Kallasel jagub püssirohtu

Ettevõtja Olari Taali sõnul võiks uus erakond mõjuda värskendavalt. Siim Kallasel on tema hinnangul palju värskeid ideid, kuid küsimus on, kas tal jagub püssirohtu.
Olari Taali hinnangul oleks Eestile vaja värskeid ideid
  • Olari Taali hinnangul oleks Eestile vaja värskeid ideid Foto: Eiko Kink
Äripäev küsis ettevõtjate käest, mida nad arvavad sellest, kui Siim Kallas teeks uue erakonna seoses kuhjunud pingetega Reformierakonna sees ja tema korduvalt nurjunud katsetega võimu haarata.
„Loomulikult olen ma Siim Kallase poolt! Tal on palju terveid ideid. See, mida Eesti täna vajab, on uued mõtted. Ei saa nii edasi minna, et valitsev Reformierakond ütleb, et meil on kõik hästi,“ vastas Olari Taal küsimusele, keda tema toetaks, kui Reformierakond peaks lõhenema.
Uus erakond võiks Taali hinnangul Eesti poliitmaastikule värskendust tuua. „Reformierakond on täna liiga rahul sellega, kes nad on ja mida on ennemalt teinud. Rahulolu tähendab aga alati arengupeetust. Ettevõtluskeskkonnale oleks Siim Kallase tulek tõenäoliselt kosutav,“ nentis Taal.
Samas lisas ta, et ei pea loogiliseks Reformierakonna lagunemist. Pigem võib tekkida lihtsalt uus eduerakond. „Edulugu oleneb sellestki, kellega ennast võrrelda, kellelt mõõtu võtta. Võime alati leida selliseid, kellest meie olukord on parem - aga edenemiskiirus on näiteks leedukatel meist oluliselt suurem. Tuleb teadvustada, et pole ühtegi asja, mida ei saa teha paremini, kui seda on tänaseni tehtud. Ilmselgelt on Eesti riigis asju, mida saab oluliselt paremini teha,“ nentis Taal.
Kallasel on Taali hinnangul hulk arukaid ideid ja kuhjaga kogemusi. „Näis, kas tal jätkub püssirohtu. Mis aga puutub Rain Rosimannusesse, siis veel hiljaaegu oli Reformierakond vägagi tema nägu. Vaevalt selle taastamine on võimalik, sest erakonna noorema põlvkonna teravamad pliiatsid tunduvad hoidvat Rõivase, mitte Rosimannuste poole. Usutavasti on juhatuse otsuse vastu mässajad siiski hädine grupike, kellel erakonnas laiem toetus puudub,“ märkis Taal.
Parem varblane peos kui tuvi katusel
Seda, miks vastasseis Reformierakonna kahe leeri vahel üldse tekkis, teab Taali sõnul vaid jumal taevas, kui ta seal on. Siiski otsustas Taal spekuleerida: „Kallase paari aasta tagusel naasmiskatsel tundus Rosimannusele, et ta (selleks hetkeks juba kahanenud) mõju Reformierakonnas muutub veelgi pisemaks. Lihtne ja loogilinegi oli seltskonnale selgitada, et võimulolijad ei saa aasta enne valimisi riskida suurte muutustega. Parem varblane peos kui tuvi katusel,“ spekuleeris Taal julgelt.
Ettevõtja Jüri Käo sõnul meeldiks temale väga, kui Siim Kallas jätkaks poliitikas, ja ka see, et Kallasest saaks peaminister. Kuid seda Käo sõnul ilmselt ei juhtu. „Praegune poliitiline süsteem ei luba seda kahjuks. Ettevõtjad oleksid kindlasti rõõmsad, aga me ei näe seda ilmselt,“ nentis Käo ja lisas, et süsteem on nii tugev, et kõrvalt ei lasta kedagi sisse.
Käo sõnul on oluline, et poliitikas osalevatel inimestel oleks turuväärtus ka väljaspool seda. „Kallasel on see väga kõrge. Ta on sõltumatu ja ta pole aheldatud oma poliitilise ameti külge, ta on otsustes vaba. Visioone on lihtsam ellu viia siis, kui sa ei pea kartma, mis juhtub,“ rääkis Käo.
Ettevõtjad mäletavad aega, kui Siim Kallas oli peaminister, ja ka muudes ametites, rõhutas Käo. "Need, kes seda aega mäletavad, kindlasti toetavad Kallast igas tema tegemises,“ märkis Käo, jättes aga enda teada isikliku eelistuse juhuks, kui Kallas peaks erakonnast lahku lööma ja oma partei tegema.
Käo: poliitikud on klammerdunud võimu külge
Poliitik Sven Mikser märkis eile, et kui Reformierakond ja Keskerakond oma parteijuhid välja vahetavad, siis võiks tekkida võimalus kahe suure erakonna koalitsiooniks. Käo aga ei pea kuigi tõenäoliseks, et Reformierakond juhti vahetab.
„Ma ei usu seda. Mulle tundub, et mingi leppimine seal tekib ja ollakse klammerdatud võimu külge,“ märkis Käo. Tema sõnul ei taha ükski erakond põhimõtte pärast valitsusest lahkuda. „Need sammud jäävad Laari aegadesse – siis hoiti põhimõtetest kinni. Aga nüüd tehakse kompromisse ja lepitakse kokku – peaasi, et olla võimul,“ nentis Käo ja lisas, et Eesti riigile ja rahvale ei too see muidugi mitte midagi head.
Ettevõtja Urmas Sõõrumaa ei soovinud vastata küsimusele, mida ta arvab sellest, kui Kallas teeks uue erakonna. Ta pidas küsimust kuuldes pisikese pausi ja lausus: „Kellega? Savisaarega?“ Ta lisas, et kuigi tal on asjas oma arvamus, jätab ta selle enda teada.
Gross: Reformil on asi käes lappama läinud
Ka ettevõtja Oleg Gross ei soovinud teemat kommenteerida, kuid nentis, et erakonnad võiksid enne enda sees asjad korda teha, kui uusi parteisid looma hakata. „Seda raskem on pärast koalitsiooni teha ja kontseptsiooni luua, ja siis tahavad kõik erakonnad kõiki valijaid veel enda taha saada ja siis ei saa enam millestki aru,“ selgitas Gross.
Ta lisas, et pinged Reformierakonna sees olid presidendivalimiste ajal selgelt näha, kui Reformierakonnale tekkis kaks kandidaati. „See oli ju anekdoot. See oli rumal lugu ja Kallase pahameel on põhjendatud,“ märkis Gross.
Seda, kelle poolt Gross oleks, kui Reformierakond peaks poolduma, ta ei osanud öelda. „Mina ei saa seda niimoodi kommenteerida ja pooli valida. Reformierakond on ju olnud ettevõtjate erakond, kuid see asi on neil käes lappama läinud,“ lausus Gross.
Ka ei usu ta, et Keskerakond ja Reformierakond võiksid juhtide vahetamise korral koalitsiooni moodustada - Keskerakond peaks sel juhul rohkem paremale vaatama hakkama. Lisaks on ju ka Keskerakonna sees probleemid. „Savisaar ju lubas, et eks te näete, mis juhtub, kui mind enam ei valita. Võib-olla on kõige reaalsem uue erakonna tegija hoopis Edgar Savisaar,“ lausus Gross.
Politoloog Tõnis Saarts usub, et Reformierakond teeb kõik selleks, et erakond ei laguneks
  • Politoloog Tõnis Saarts usub, et Reformierakond teeb kõik selleks, et erakond ei laguneks Foto: Erik Prozes/Postimees
Tõnis Saarts: Refi ja Keski liit oleks võimalik
Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi õppejõu ja politoloogi Tõnis Saartsi hinnangul võiks Reformierakonna ja Keskerakonna liit tulla kaalumisele erakonna juhtide vahetumise korral.
Küsimustele vastab Tõnis Saarts.
Mis juhtuks, kui Reformierakond sisepingete tõttu laguneb ja Siim Kallas otsustab teha uue erakonna?
Ma ei pea seda väga tõenäoliseks stsenaariumiks. Selle erakonna liikmed on üldiselt üsna pragmaatilised. Kuna tegemist on pikaajalise võimuerakonnaga, siis kõik ju teavad, et kui Reformierakond lõheneb, siis märgatavalt nõrgenenud järglasparteid Eesti poliitikas enam sellist juhtrolli mängida ei hakka.
Sellisel juhul tuleb mõlemal leeril arvestada sellega, et peaministripartei rolli nad enam võtta ei saa: järglaserakondade 10-15% toetus pole selleks piisav. Ma usun, et reformierakondlased teevad täna kõik selleks, et isegi kui erakonnas on suured vastuolud, siis iga hinna eest üritatakse vältida erakonna lõhenemist.
Kui Siim Kallas peaks otsustama uue partei teha, tekib küsimus, mille poolest see tänasest Reformierakonnast eristub? Mis on selle partei sõnum ja ideoloogia? Kui Kallas soovib lihtsalt taaselustada vana 1990. aastate stiilis neoliberaalse või turuliberaalse Reformierakonna, siis seesugusel parteil pole tänases Eestis kindlasti lootust olla poliitiline jõud, mis võtaks üle 10% häältest. Liberaalsem lähenemine vene-küsimusele võiks selle partei puhul isegi töötada, kuid siingi on vasakparteid nn vene-neutraalse niši suuresti hõivanud. 
Aga kui peaks siiski toimuma lõhenemine ja/või tekkima uus erakond, siis see võib ju poliitmaastikul jõujooni muuta?
Loomulikult muudab. Sellisel juhul tekib uus tõeliselt liberaalne (Kallase leer) ja sellega konkureeriks liberaal-konservatiivne või rahvusliberaalne erakond, mille võtmefiguurid on seotud Rosimannustega. Viimastel oleks aga omakorda keeruline eristuda IRList ja Vabaerakonnast, kes oleks nendega üsna lähedases rahvuskonservatiivses nišis. 
Sven Mikser vihjas sotsiaalmeedias, et kui Reformil ja Keskil juhid välja vahetada, võib tekkida kahe seni tugevalt vastandatud erakonna võimalus koalitsiooniks. On selles mõttes poliitiline loogika sees?
Arvan, et siin on sees päris tugev poliitiline loogika. Kui Keskerakonna liider vahetub, erakond säilitab ühtsuse, ja kui Reformis toimuvad muutused või liidri vahetus, siis on kindlasti mõlema erakonna vahelise koostöö ees vähem takistusi kui täna.
Aga Keskerakonna liidrivahetus avab ukse ka mitmetele teistele koalitsioonivariantidele. Poliitiline mänguväli laieneb märgatavalt.
Täna on muidugi keeruline saavutada enamuskoalitsiooni nii, et Reformierakond üldse välja jääks. Teoreetiliselt oleks võimalik ka valitsusliit IRLi, SDE, Keskerakonna ja Vabaerakonna vahel. Selleks aga peab Reformierakond end väga tõsiselt diskrediteerima või poliitiliselt nurka mängima, et tekiks mingigi ratsionaalne õigustus sõlmida seesugune kirju ja habras koalitsioon ilma nendeta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 15:24
Tiktokist, tapeedist ja Trumpist: kuidas luua turundusstrateegia 2025. aastaks
Reklaamiagentuuri La Ecwador tegevjuht Heily Aavik ja loovjuht Taavi Lehari võtavad Äripäeva raadio värskes saates luubi alla järgmise aasta turundusstrateegia ja eelarve koostamise ning annavad soovitusi, kuidas kitsamal ajal targalt toimetada.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele