• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 19.12.16, 09:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Õiguskantsler läks juhtide nimel riigikohtusse

Õiguskantsler Ülle Madise tahab, et juhatuse liikmetel oleks õigus saada töötuskindlustushüvitist. Selleks pöördus Madise riigikohtusse.
Õiguskantsler Ülle Madise tahab, et ettevõtete juhatuse liikmetel oleks õigus saada töötuskindlustushüvitist.
  • Õiguskantsler Ülle Madise tahab, et ettevõtete juhatuse liikmetel oleks õigus saada töötuskindlustushüvitist.
  • Foto: Postimees/Scanpix
Läinud kuul Merko Eesti juhi kohalt lahkunud Tiit Roben leiab, et Madise on õigel teel. “Kehtima peab selge põhimõte: kõik, kelle pealt makstakse töötukindlustuse makset, peaksid omama kindlustuskaitset,” kommenteeris Roben õiguskantsleri pöördumist riigikohtusse.
“Usun, et enamik äriühingutest taandunud juhatuse liikmeid leiab edasipüüdlike inimestena endale kiiresti uued väljakutsed ja töötukindlustust kasutama ei pea,” lisas Roben. “Viimase kuuga olen ka  ise uusi väljakutseid kaardistanud ja saan kinnitada, et võimalusi on piisavalt.”
Suurettevõtja Ain Hanschmidt toetab samuti Madise mõtet. “Õige ettepanek. Juht on samasugune töötaja nagu iga teinegi. Praegu on juhatuse liikmetele tehtud nii-öelda kuldne langevari. Kui neid koondatakse, saavad suuremat koondamistasu kui teised. Siis on aega ringi vaadata,” rääkis Hanschmidt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaks aastat tagasi jõustus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus, mille järgi ei saa äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht enam end töötuna arvele võtta. See muudatus ei luba saada töötuskindlustushüvitist, kuna töötuskindlustuse seaduse järgi on töötuskindlustushüvitise saamise eelduseks töötuna arvel olek.
Madise ütles pöördumises riigikohtule, et põhiseaduse sätetega ei ole vastuolus keeld võtta juhatuse liikmeid töötuna arvele, vaid nende ilma jätmine töötuskindlustushüvitisest pelgalt juhatuse liikme rolli tõttu.
Pärsib ettevõtlust
Madise hinnangul on senisel piirangul suur ettevõtlust pärssiv mõju, kuna see muudab keerukaks uute ettevõtete loomise.
Need, kellel on õigus saada töötuskindlustushüvitist, on Madise sõnul sisuliselt samas olukorras nagu juhatuse liikmed, kes on kaotanud neile põhisissetuleku taganud palgatöö. Näiteks kaotas üks Madise poole pöördunud tootmisdirektor koondamise tõttu põllumajandusettevõttes koha, kuid samal ajal oli põhitöö kõrvalt asutatud infotehnoloogiaalase äriühingu omanik ja juhatuse liige.
Samuti on juhatuse liikmed maksnud töötuskindlustusmakseid sel määral, et neile on arvestatud vähemalt 12 kuu pikkune töötuskindlustusstaaž, kuid on siiski ebavõrdses seisus, sest jäävad töötuskindlustushüvitisest ilma.
Madise tegi riigikogule möödunud detsembris ettepaneku viia tööturuteenuste ja -toetuste seadus kooskõlla põhiseadusega. Riigikogu täiskogu selle aasta veebruaris toimunud istungil toetas Madise ettepanekut 69 riigikogu liiget, erapooletuks jäi kolm, vastu ei olnud keegi.
Sotsiaalkomisjon sai ülesande algatada vajalik eelnõu, kuid ei ole seda praeguseks teinud, märkis Madise nüüd.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele