Õiguskantsler läks juhtide nimel riigikohtusse

Õiguskantsler Ülle Madise tahab, et ettevõtete juhatuse liikmetel oleks õigus saada töötuskindlustushüvitist.   Foto: Postimees/Scanpix
Marge Väikenurm • 19 detsember 2016
Jaga lugu:

Õiguskantsler Ülle Madise tahab, et juhatuse liikmetel oleks õigus saada töötuskindlustushüvitist. Selleks pöördus Madise riigikohtusse.

Läinud kuul Merko Eesti juhi kohalt lahkunud Tiit Roben leiab, et Madise on õigel teel. “Kehtima peab selge põhimõte: kõik, kelle pealt makstakse töötukindlustuse makset, peaksid omama kindlustuskaitset,” kommenteeris Roben õiguskantsleri pöördumist riigikohtusse.

“Usun, et enamik äriühingutest taandunud juhatuse liikmeid leiab edasipüüdlike inimestena endale kiiresti uued väljakutsed ja töötukindlustust kasutama ei pea,” lisas Roben. “Viimase kuuga olen ka  ise uusi väljakutseid kaardistanud ja saan kinnitada, et võimalusi on piisavalt.”

Suurettevõtja Ain Hanschmidt toetab samuti Madise mõtet. “Õige ettepanek. Juht on samasugune töötaja nagu iga teinegi. Praegu on juhatuse liikmetele tehtud nii-öelda kuldne langevari. Kui neid koondatakse, saavad suuremat koondamistasu kui teised. Siis on aega ringi vaadata,” rääkis Hanschmidt.

Kaks aastat tagasi jõustus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus, mille järgi ei saa äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht enam end töötuna arvele võtta. See muudatus ei luba saada töötuskindlustushüvitist, kuna töötuskindlustuse seaduse järgi on töötuskindlustushüvitise saamise eelduseks töötuna arvel olek.

Madise ütles pöördumises riigikohtule, et põhiseaduse sätetega ei ole vastuolus keeld võtta juhatuse liikmeid töötuna arvele, vaid nende ilma jätmine töötuskindlustushüvitisest pelgalt juhatuse liikme rolli tõttu.

Pärsib ettevõtlust

Madise hinnangul on senisel piirangul suur ettevõtlust pärssiv mõju, kuna see muudab keerukaks uute ettevõtete loomise.

Need, kellel on õigus saada töötuskindlustushüvitist, on Madise sõnul sisuliselt samas olukorras nagu juhatuse liikmed, kes on kaotanud neile põhisissetuleku taganud palgatöö. Näiteks kaotas üks Madise poole pöördunud tootmisdirektor koondamise tõttu põllumajandusettevõttes koha, kuid samal ajal oli põhitöö kõrvalt asutatud infotehnoloogiaalase äriühingu omanik ja juhatuse liige.

Samuti on juhatuse liikmed maksnud töötuskindlustusmakseid sel määral, et neile on arvestatud vähemalt 12 kuu pikkune töötuskindlustusstaaž, kuid on siiski ebavõrdses seisus, sest jäävad töötuskindlustushüvitisest ilma.

Madise tegi riigikogule möödunud detsembris ettepaneku viia tööturuteenuste ja -toetuste seadus kooskõlla põhiseadusega. Riigikogu täiskogu selle aasta veebruaris toimunud istungil toetas Madise ettepanekut 69 riigikogu liiget, erapooletuks jäi kolm, vastu ei olnud keegi.

Sotsiaalkomisjon sai ülesande algatada vajalik eelnõu, kuid ei ole seda praeguseks teinud, märkis Madise nüüd.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt