Eile pidasid keskkriminaalpolitsei töötajad kahtlustatavana kinni Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) infrastruktuuritehnika teenistuse tehnikadirektori Ivo Milli, keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes.
- Põhja-Eesti Regionaalhaigla Foto: Raul Mee
Tehnikadirektorit on on alust kahtlustada PERHi korraldatud riigihangete teostamise nõuete rikkumises ja kelmuses, korduvas altkäemaksu võtmises ja küsimises, dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises ning rahapesus. Kahtlustatavana kuulati üle ka ehituse projektijuht, keda kahtlustatakse kelmuses ja riigihangete teostamise nõuete rikkumises.
Kahtlustuste kohaselt kindlustas tehnikadirektor altkäemaksu eest riigihangetel osalenud ettevõtetele riigihankemenetlustes mitmeid eeliseid. Valdavalt ehituse ja projekteerimise hangete kogumaksumus ulatub üle 10 miljoni euro.
„Meil on alust väita, et kahtlustusega on seotud mitu riigihangetel osalenud ettevõtet ja nende esindajat. See toob kaasa kahtlustuse esitamise ka mitmele juriidilisele isikule,“ kommenteeris kõnealuse kriminaalasja kohtueelse menetluse juht, riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Kuna menetlustoiminguid veel tehakse, siis rohkem infot prokuratuur praegu ei jaga.
„Meie soovitus asutuste juhtidele on võtta veelgi suurema tähelepanu alla hangete läbiviimise eest vastutavate töötajate tegevus, mõelda korruptsiooniriskide hindamisele ning mehhanismidele, mis vähendaksid kuriteo ohvriks sattumise ja toimepanemise riske. Samuti on oluline, et ettevõtjad järgiks ausa ettevõtluse reegleid ning kui teenuse osutamine pole ausal teel võimalik, tuleks sellest koheselt õiguskaitseasutusi teavitada,“ ütles Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler.
Kohtueelset menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhib riigiprokuratuur.
Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu kinnitas pressiteate vahendusel, et haigla teeb igakülgset koostööd uurimisasutustega juhtumi asjaolude selgitamiseks.
„Igasugune seadust rikkuv tegevus on täiesti lubamatu,“ ütles Peedu. „Juhatus peab väga oluliseks võtta kasutusele kõik meetmed võimaliku korruptsiooni ennetamiseks. Oleme selleks tegevustega juba alustanud – uuendame hankekorraldust, ostujuhtimist, riskijuhtimist ja sisekontrolli.“ Vajalikud muudatused teevad Regionaalhaigla juhatus ja nõukogu 2017. aasta jooksul.
PERH oli hädas Riito Ehitusega
Äripäev
kirjutas eelmisel nädalal, et PERHi parkla ehitus on jäänud toppama, sest hanke võitnud Riito Ehitus ei suutnud projekti lõpetada.
Riito saneerimiskavast selgus, et PERHi parkla projekt tegi ettevõttele suurimat rahalist kahju. Kahetasandilise parkla ehitamise käigus lisas haigla väidetavalt nõudeid ja tingimusi, mille täitmine oli kogenud ehitusjuhtide kasutamisest hoolimata kulukas ja aeganõudev. Selle tulemusena ei saanud Riito väidetavalt valminud ja kvaliteetselt teostatud töid üle anda ning tasu saada. Möödunud aasta maikuus hankeleping lõpetati.
PERHi tehnikadirektor ütles siis Äripäevale, et haigla nõudis selgesõnaliselt sätestatud tingimuste täitmist kohe ja kõrvale kaldumata. „Regionaalhaigla ei lisanud ehitustööde teostamise käigus riigihanke tingimustes sätestatutele mitte ainsatki lisanõuet,“ kommenteeris Milli ehitusfirma esitatud väiteid. Tema kinnitusel juhtis haigla mitu korda ehitusfirma tähelepanu asjaoludele, mille täitmine sõltus otseselt Riitost ja mille täitmist ettevõte järjekindlalt ignoreeris.
Milli ütles, et haigla ei olnud varem Riitoga kokku puutunud. Nad olid küll kursis meediakajastustega, kuid eelnevatel hangetel, kus firma osales ja oli hinna poolest sobilik, võttis ta enne hangete lõppu pakkumused tagasi.
„Meil on piinlik meie patsientide ees,“ tõdes Milli, kuna juurdepääs haiglale on ebamugav. Ehitustöid jätkab järgmise riigihanke tulemusel parima pakkumuse teinud AS REMET.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.