Aira Tammemäe • 30. jaanuar 2017
Jaga lugu:

Millist investeeringut pelgab Eesti investor?

Tuleva asutaja Tõnu Pekk.  Foto: Andres Haabu

Äripäeva teemaveeb Bestsales.ee küsis tuntud finantsinimestelt, kuhu ja miks nad praegu oma raha kindlasti ei investeeriks.

Tuleva asutaja ja juhatuse liige Tõnu Pekk:

Ma ei investeeriks sellistesse toodetesse, millest ma aru ei saa. Ja ma ei investeeriks oma raha nende inimeste vahendusel, kelle motivatsioonist ma aru ei saa.

Danske Banki ettevõtete panganduse juht Tõnu Vanajuur:

Olen konservatiiv. Spekulatiivsed positsioonid on kindlasti mängulusti täis ja väga kaugele tulevikku vaatavad panused võivad kordades tagasi teenida. Täna ja praegu ei ostaks ma investeerimise eesmärgil välja kujunemata elukeskkonnaga põllupealset kinnisvara. Kinnisvarainvesteeringu puhul on olulised kaks asja: usaldusväärne rahavoog ja ajaproovile vastu pidav asukoht. Nimetatud objektid ei vasta täna kummalegi kriteeriumile. Teine valdkond, mida ma teadlikult väldin, on mängurluse ja panustamisega seonduvad ettevõtmised. Seda puht eetilistel kaalutlustel.

Etalon Varahalduse juhatuse liige, Eesti Panga teaduspreemia laureaat, Tallinna Tehnikaülikooli rahanduse ja majandusteooria instituudi vanemteadur Tõnn Talpsepp:

Ma kindlasti ei investeeriks Itaalia pangandussektori aktsiatesse. Itaalia pangandussektor on üks tõenäolisemaid kohti, mis kokkukukkumisega võib põhjustada üle-euroopalise ahelreaktsiooni ja suurema languse turgudel.

Kõik küsitletud esinevad 14. veebruaril Tallinnas Kaval Antsu talus toimuval finants- ja kindlustussektori müügiinimestele mõeldud konverentsil „Müügi edulood: kuidas müüa ja kaitsta raha?“. Konverentsi kava leiad SIIT. 

SEB tippmüüja ja SME segmendijuht Edward Rebane:

Kindlasti on need võimalused/skeemid, millega liitumiseks tuleb käia välja raha ja milles tulu sõltub kas osaliselt või täielikult sellest, kui palju sa teisi inimesi sellesse projekti kaasad. Teiseks oleksin ettevaatlik instrumentide ja investeeringutega, kus šansid on liiga tugevalt kallutatud "maja kasuks". Üks näide on binaarsed optsioonid, mis pole küll üldjuhul pettus, kuid millel on tõenäosus kallutatud pigem investori kahjuks ning lihtne raha kaotada. Binaarsete optsioonide puhul on tehingul binaarne tulemus – sa kas kaotad 100% tehingust või võidad kindlaks määratud protsendi, tavaliselt mitte eriti üle 75% oma tehingust. Ehk siis võidu korral võidad vähem kui kaotuse korral kaotad. Seega on iga tehingu oodatav matemaatiline tulu sügavalt negatiivne -12,5% ehk selleks, et üldse omadega nulli jääda, pead võitma üle 57% tehingutest.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas