• OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,28%8 335,81
  • Nikkei 2250,57%39 500,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,39
  • OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,28%8 335,81
  • Nikkei 2250,57%39 500,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,39
  • 03.02.17, 07:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läti üllatav rekord

Läti rahandusministeerium teatas, et esimest korda 19 aasta jooksul jäi riigi eelarve mullu ülejääki.
Läti riigieelarve jõudis esimest korda kahekümne aasta jooksul plussi.
  • Läti riigieelarve jõudis esimest korda kahekümne aasta jooksul plussi. Foto: PantherMedia/Scanpix
Tõsi ülejääk ise on väga väike, jäädes hinnanguliselt 0,0-0,2 protsendini SKPst. Nimelt oli Läti 2016. aasta riigieelarve kulud 9,07 miljardit eurot ja tulud 9,17 miljardit eurot. Võrdluseks: Eesti eelarvesse laekus mullu 8,58 miljardit eurot ja kulusid tehti 8,56 miljardi euro ulatuses.
Seejuures maksutulusid kogus Eesti oma lõunanaabrist rohkem. Läti suutis korjata 2016. aastal makse kokku 7,4 miljardi euro eest, aga Eesti 7,5 miljardi euro ulatuses. Seejuures moodustas Eesti maksutulu 100,4 protsenti plaanitust ja Lätil 100,8 protsenti.
Muu osa eelarvest moodustavad peamiselt välistoetused Euroopa Liidust.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.11.24, 15:39
Tehisintellekt – oluline roll turvatööstuse tuleviku kujundamises
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele