Brexit lõhestab Põhja-Iirimaad

Bloombergi ajakirjaniku Therese Raphaeli hinnangul on usaldus Põhja-Iirimaa suurimate parteide suhtes madalseisus. Kui enne Brexitit olid ülekaalus poliitilised hääled, kes nägid pigem ühist tulevikku Suurbritanniaga ning sellel mõtteviisil oli ka suur katoliiklaste toetus, siis nüüd on status quo hakanud murenema.

“Arusaam igavesest unionistide enamusest on kadunud,” ütles Sinn Feini partei juht Gerry Adams. Viimane on nõudnud niinimetatud piiriküsitlust. See tähendab, et ligi saja aasta tagune Põhja-Iirimaa lahkulöömine Iirimaast võidakse tagasi pöörata.

Kahekümne aasta taguse suure reede lepingu järgi võib aga sellist rahvaküsitlust korraldada ainult siis, kui suurem osa rahvaesindajatest on selle poolt. Unionistid seda toetama ei hakka, kuid Gerry Adams usub, et asjaga tasub tegeleda. Brexiti hääletusel oli 56 protsenti Euroopa Liitu jäämise poolt. Tulemustest selgus ka, et Euroopa Liitu jäämise poolt oli 88% uinionistidest.

Demokraatlik unionistide partei, mis on Põhja-Iirimaa suurim poliitiline partei, kannab Bloombergi hinnangul kaasvastutust, et selline seis tekkinud on. Suhted Sinn Feiniga olid pingelised alates Brexitist, õli lisas tulle ka samasooliste abielu küsimus, kus DUP oli vastu ja Sinn Fein poolt. Hiljuti ilmsiks tulnud energiasubsiidiumite skeem, mille taga on DUP juhtfiguur Arlene Foster, suurendas kahe partei vahelist lõhet aga veelgi.

Järgneva kolme nädala jooksul moodustatakse uus valitsus, aga kui kaks parteid selleks ajaks ühist keelt ei leia, siis võivad tulla uued valimised.

Kuna Põhja-Iirimaal asub kasvav finantstehnoloogia keskus ning hea Euroopa Liidu finantseeritud infrastruktuur, siis on Suurbritannial huvi kahe partei vaheline konflikt lahendada. Samas võitleb Põhja-Iirimaa endiselt Suurbritanniast suurema töötuse, madalama SKT kasvu ja suurema vaesusega.