FI uurib Äripäeva kajastatud digiraha äri

Artikkel

- Uudised
- Rune Ytreberg, Dagens Næringsliv
- Piret Reiljan
- 16. märts 2017 kell 3:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
FI uurib Äripäeva kajastatud digiraha äri
Finantsinspektsioon hakkas pärast Äripäeva uurivat artiklit uue võrkturundus- ja digirahaäri Ultimate Business World (UBW) varjatud poolest ettevõtte tegevust uurima. Samuti teatas üks loo peategelasi, oma seotust UBWga varjanud norrakas Jim Aleksander Anderson, et maksab UBW omanikfirmale tagasi kogu saadud tasu äri kontseptsiooni loomise eest - kuni 300 000 eurot.
Kaalun ka sellist lahendust, kus need inimesed, kes tunnevad end petetuna, saaksid sisse makstud raha täies ulatuses tagasi
Paal Juul Aschjem,
UBW omanik
"Me uurime UBW tegevust. Suur tänu siinjuures Äripäevale, et sellised lood avalikkuse ette toote," sõnas finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler. Ta lisas, et majanduskeskkonna paranedes, kui inimestel hakkab raha üle jääma, ilmuvad välja igasugused rahapuu lubajad. Inimesed peaksid Kessleri sõnul olema väga tähelepanelikud, kuhu nad enda raha paigutavad ning endale põhjalikult selgeks tegema, millise teenusepakkujaga on tegu. "Meie soovitame oma raha paigutamisel eelistada järelevalve alla kuuluvaid ettevõtteid, kuigi esmapilgul võivad sealsed tingimused olla vähem soodsad võrreldes mõne teisega," ütles FI juht.
Äripäev ja Norra majandusleht Dagens Næringsliv (DN) kirjutasid eelmisel nädalal koostöös UBW varjatud poolest, st nii Andersoni rollist kui ka viidetest püramiidskeemile. Anderson ütles UBWga seotuse ilmsiks tuleku järel Äripäevale, et tema oli see, kes UBW kontseptsiooni Eesti ettevõtte Manhattan Securities jaoks välja töötas ning tasuks selle eest lepiti kokku 300 000 eurot. Nüüd, pärast kajastusi, tahab ta saadud tasu Manhattan Securitiesele tagasi maksta. „Ma kavatsen kõik tagasi maksta, mis UBWlt minu kontole on tulnud,“ ütles Anderson pärast artiklite ilmumist DNile.
Anderson päästab oma mainet
„Ma ei soovi, et mu nimi uuesti porri tambitakse,“ põhjendas ta.
Anderson ütles, et ei taha enam UBWst mingit tulu. "Ma ei taha, et seda meedias minu vastu ära kasutatakse, et ma sellest firmast raha olen saanud. Sel põhjusel olen otsustanud nii toimida.“
UBW taga oleva Manhattan Securitiese omanik Paal Juul Aschjem märkis: „Vastab tõele, Jim helistas ja andis mulle teada, et kavatseb tagasi maksta kõik, mis tema firmale on makstud.“
UBW panustab reklaamipakettide müügile (müüakse võimalust avaldada tulevikus loodaval digitaalsel turul reklaami), andes kasutajatele vastu ka virtuaalset valuutat, mida tuntakse UBW coini nime all. Lisaks on kasutajatele müüdud nn UBW bitze, millega saab kaubelda spetsiaalses keskkonnas.
Müük käib võrkturunduse teel, ent firma enda advokaadid hoiatasid, et ettevõtmise mõni osa on sarnane püramiidskeemile.
UBW kliendid saavad raha teenida sellega, et värbavad uusi kliente seitsme tasandiga püramiidilaadse struktuuri jaoks, kus iga värbaja all on 3000 inimest.
Anderson oli Jim Woldeni nime all üks püramiidilaadse ettevõtte T5PC asutajatest, kus üle 50 000 inimese kaotas ligi miljard Norra krooni (113 miljonit eurot), kui ettevõte 2004. a pankrotti läks. Anderson teenis T5Pcga väidetavalt üle 40 miljoni NOKi ja oli selle äri tõttu ka uurimise all, kuid süüdi teda ei mõistetud. Küll aga on Anderson süüdi mõistetud paaris maksukuriteos.
Anderson muutis Woldeni nime Andersoniks pärast T5PC skandaali ja ütleb, et ei taha, et ta nimi uuesti võrguettevõttega seoses mutta kistakse.
„Ma tegelen nii paljude põnevate asjadega, et ma ei soovi, et mu nimi veel üks kord sellega määritakse, et seostatakse see uuesti võrkturundusega ,“ ütles Anderson, täpsustades, et on UBWst väljunud ega oma ettevõttega enam mingit pistmist.
„Inimestel on aeg saada minust õige ettekujutus, kes ma selline olen,“ ütles Anderson.
Jim Aleksander Anderson Marbellas, kuhu ta kolis pärast Norras T5PC skandaali lahvatamist.Foto: Linda Næsfeldt / Dagens Næringsliv
Loe Äripäevas samal teemal ilmunud artikleid "Skandaalne ärimees loob Eestis digiraha" ja "Äripäeva artiklid panid SA Aitan Lapsi juhi tagasi astuma".
Võrkturundus on ettevõtlusmudel, mis on üles ehitatud liikmete võrgustikule ja toodete müügile, kus tulu jaotatakse võrgustikus. Võrkturunduse kriitikud leiavad, et võrgustik sarnaneb hierarhilisele püramiidile ning et ettevõtlusmudelil on palju sarnasusi püramiidskeemiga.
Aschjem on intervjuus Äripäevale eitanud, et tegemist on püramiidskeemiga, kuna kliendid ei teeni sellest, et värbavad uusi liikmeid, vaid hoopis „pakettide müümisest“. Ta on lubanud muuta UBWd tutvustavat reklaamteksti, et mitte sattuda vastuollu reeglitega, mis püramiidskeemid keelavad.
„Kaalun ka sellist lahendust, kus need inimesed, kes tunnevad end petetuna, saaksid sisse makstud raha täies ulatuses tagasi,“ ütles Aschjem pärast Äripäeva ja DNi artikleid.
UBW on kasutajatele raha võlgu
Nii Eestis kui ka Norras on UBW kliendid Äripäevale ja DNile öelnud, et UBW pole kasutajatele tähtaegselt teinud lubatud väljamakseid. Aschjem kinnitas makseprobleeme: „Ettevõtte alustamisega seotud probleemide tõttu oleme maksetega hilinenud.“ Ta lisas, et kliendid, kes on firmalt nn UBW bitze ostnud, saavad hilinenud maksete eest kokku u 85 000 eurot kompensatsiooni.
Grupp Norra investoreid, kes laenas ettevõttele 400 000 eurot, pole samuti laenusummat tagasi saanud, nagu kokku lepiti.
„Ettevõtte alustamisega seotud probleemide tõttu oleme sellega hilinenud,“ ütles Aschjem ja lubas, et kõik saavad oma raha tagasi.
UBWsse on kaasanud mitu norralast, keda teatakse varasematest püramiidilaadsetest ettevõtetest. Johannes Solstad, kes on koos Aschjemiga Manhattan Securitiese juhatuse liige, tegutses eespool kirjeldatud T5PCs. Lisaks, ühe UBW võrgustiku töötaja vastu Norras on esitatud hagi seoses USA Ponzi skeemiga Zeekrewards. DNi kommentaaripalved talle on jäänud vastuseta.
„See inimene on võrgustiku sõltumatu töötaja nagu paljud teised. Mis puudutab Zeekrewardsi, siis ei tea me sellest midagi,“ ütles Aschjem DNile, olles pärast kriitilisi artikleid teel oma Hispaania päikeserannikul asuvasse suvemajasse.
Paal Juul Aschjem kümmekond aastat tagasi Äripäeva fotograafile poseerimas. Seekord polnud ta nõus end pildistada laskma.Foto: Raul Mee
UBW tegevjuhi töökogemus võib olla bluff
UBW veebilehel teatatakse, et ettevõtte tegevjuhil, järjekordsel norrakal Frøystein Bakkel on ulatuslik ettevõtluskogemus firmadest nagu Pareto ja ABG Sundal Collier. Kumbki neist ettevõtetest ei kinnita, et mõni Frøystein Bakke oleks nende juures kunagi töötanud.
„Frøystein Bakke ei ole meie töötajate hulgas olnud,“ ütles ABG Sundal Collieri kontroller Eirik Moberget. Küsimuse peale, kas ta on täiesti kindel, et Bakke ei ole ettevõtte palgal olnud, vastas Moberget, et neil ei ole registris ühtegi Bakket. Rohkem ta sel teemal kommentaare anda ei soovinud.
Oma LinkedIni profiilis väidab Bakke, et töötas aastatel 2007-2009 Paretos.
„See ei vasta tõele, et ta töötas Paretos. Ma olen siin töötanud aastast 1994, ma oleksin seda teadnud,“ ütles Pareto ASi finantsdirektor Uno Grønlie.
Firma Pareto Securities personaliosakond teatas DNile, et Bakke pole töötanud ei firmas Pareto Securities ega Pareto Business Management, kuid ei välistanud siiski, et Bakke võis mõnes Pareto paljudest ettevõtetest töötada.
DN üritas mitu päeva Bakkelt intervjuud saada ja saatis küsimused ka kirjalikult, kuid Bakke keeldus intervjuust.
Pettuses süüdi mõistetud
Bakke kirjutab oma blogis, et imetleb Gordon Gekkot ning poseerib sotsiaalmeedias luksusautode, eralennukite ja mootorpaatide taustal. 2005. aastal mõisteti Bakkele Norras viis kuud vanglakaristust kaheaastase pettuse eest töötu abirahadega.
Frøystein Bakke poseerib eralennukis.Foto: Facebook
„Kuna ta on karistuse kandnud, siis on see asi minu meelest lõpetatud. Kõik võivad eksida, kuid kohtuotsuse teeb õigusorgan, mitte meie,“ ütles Aschjem, kelle sõnul peaks Bakke ise oma CV kohta selgitusi andma.
Bakke väidab oma LinkedIni profiilis veel, et on Londoni firma Star Securities direktor, mida ta ka omab. Firma tegevus lõpetati ja see kustutati Suurbritannia registrist 2013. aastal.
"Kas tahad ruttu rikkaks saada?"
Bakke juhtis krüptoraha ettevõtte Crypto888 emafirmat Senet Holding. Crypto888t peetakse pettuseks ja püramiidskeemiks ning internet on vastavaid hoiatusi täis.
„Kas tahad ruttu rikkaks saada? Siin on kõige kiirem viis, liitu juba täna Crypto888ga,“ kirjutas Bakke oma Twitteri kontol aastal 2015. Sealt läheb link veebilehele crypto888family, mis ahvatleb neid, kes liituvad ja krüptorahasse investeerivad, keskmiselt 11 protsendi suuruse tootlusega nädalas.
„Crypto888 abil on lihtne ja kerge kiiresti rikkaks saada, liitu juba täna,“ teatas Bakke 2015. aasta novembris, enne kui ettevõtmine 2016. a kevadel kinni pandi.
Veel üks stiilinäide Frøystein Bakke elust tema avalikult sotsiaalmeedia kohtolt.Foto: Facebook
„See, mismoodi sa oma küsimused oled sõnastanud, näitab, et sa ei ole oma allikaid piisavalt hästi kontrollinud. Rohkem ma ei kommenteeri,» ütles Bakke DNi ajakirjanikule saadetud e-kirjas.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum