IT-teenuste hind pole varsti eestlasele taskukohane

„Mul ei jagu lihtsalt arendajaid Eesti turu tarvis ja siin on alati küsimus, miks ma peaksin oma niigi väheseid arendajaid odavama hinna eest Eesti turule müüma,“ ütles Uptime´i tehnoloogiajuht Raimo Seero.  Foto: Andres Haabu
Kristel Härma • 17 aprill 2017

Ekspordile keskenduvad ja tööjõuprobleemiga kimpus Eesti IT-firmad on sunnitud koduturul hindu tõstma.

Uptime'i tehnoloogiajuht Raimo Seero on hakanud ettevõtetelt kuulma, et nende teenused on liiga kallid. „Häda on selles, et Eesti hinnad on läinud välismaa hindadeks. Eesti tootmise efektiivsus ei ole veel välismaa tasemel,“ väljendas Seero muret peamiselt tootmisettevõtete pärast, kes pelgavad innovaatilisse arengusse panustada.

Tema sõnul ei ole probleem selles, et firmadel seda raha poleks. IT-teenuste olulisust ettevõtte arengu jaoks ei osata lihtsalt väärtustada. Seero hoiatas aga, et kui ettevõtted arvavad, et praegu on kallis, siis varsti on hinnad veel kõrgemad. „Mida aeg edasi, seda paremini müüvad Eesti IT-ettevõtted oma teenust välismaale. Ja seda vähem ja seda kallimalt saab seda Eesti turul osta,“ tõdes ta.

„Põhimure on see, et mina mõtlen arendaja väljamüügis Norra, Saksa, Šveitsi turu hindadele, mis ei ole see teenuse taseme hind, mida eestlane on harjunud maksma. Ma lihtsalt näen, et see tendents läheb ajapikku hullemaks,“ lisas Seero. Kuskilt odavamalt pole aga tema sõnul vaesel eestlasel teenust sisse osta võimalik.

Ivo Lasn,, Playtechi Eesti üksuse juht

Kliendid peavad arvestama maailmaturu hindadega

Kuna meie müük läheb 100% ekspordiks, siis kohaliku turu IT-teenuste hindade muutus meid ei puuduta. Hindade tõus ise on täiesti loomulik. Paratamatult on väljaspool Eestit mastaabid suuremad ning sellest tulenevalt ka marginaalid kõrgemad, seetõttu on suurem osa ressursse sinna suunatud. IT-sektor on avatud ning võimaldab suhteliselt lihtsalt teenuseid pakkuda Eestist väljaspoole, seega ka kliendid peavad arvestama n-ö maailmaturu hindadega. Kõrgemate hindade tõttu ei pruugi nii erasektori kui ka avaliku sektori eelarvetes olla piisavalt vahendeid, et kõiki arendusplaane teoks teha, seetõttu võivad mõned põnevad arendused edasi lükkuda.

Hästi hoitud saladus tuleb ilmsiks

Nortali juht Priit Alamäe ütles, et IT-firmade huvi piiratud ressursside tingimustes kasumit maksimeerida on igati loogiline. „Eesti kliendid on viimase 10-15 aasta jooksul saanud selgelt maailma parima hinna-kvaliteedi suhtega teenust, aga see hästi hoitud saladus hakkab nüüd ka piiri taga vaikselt avalikuks tulema,“ sõnas ta.

Alamäe arvates on hinnasurve kohalikul turul paratamatu, kui eksportivate ettevõtete sihtturgudel on enamasti hinnad tunduvalt kõrgemad kui Eestis. Eriti mõjutab seda tema sõnul tööjõuturu viimase viie aasta dünaamika.

Helmese juhi Jaan Pillesaare sõnul on loomulik, et siseturul lähevad hinnad nii kõrgeks, et Eesti kliendid ei suuda nende eest enam maksta. Osalist süüd näeb ta selles riigil. „Kuna peaaegu pool targa töötaja palgakulust moodustavad tööjõumaksud, siis võib öelda, et umbes pooles ulatuses ajab Eestis teenuste hinna kõrgeks riik.”

Küsimusele vastab ekspedeerija ESTMA omanik Danil Ignatenko, kelle ettevõte lõi ise endale vajaliku tarkvara.

Kas tööprotsessis on oluline, kui kaasaegsed on seadmed ja IT-varustus?

See on oluline, kuid mitte sel määral, nagu seda praegu n-ö müüakse. Arvete automaatne väljastamine, automatiseerimine, protsesside hõlbustamine, vähem nupulevajutamist – kõik see on tähtis ja aitab töös. Kuid pole oluline, kui kaasaegset tarkvara sa kasutad, see võib samahästi olla ka vananenud. SAP teeb häid custom-süsteeme, kuid neile juurdepääs maksab pool miljonit eurot. Meie hinnangul on sellised kulutused põhjendamatud, ja me töötasime välja oma süsteemi.

Ei tea, kas see odavam tuli. Võimalik, et me jääme mõnes osas SAPist maha, kuid süsteem töötab ja täidab oma ülesandeid. Peale selle on meil oma olukorra üle tõhusam kontroll.

Eesti turule arendajaid ei jagu

Seero sõnul on IT-ettevõtted agressiivselt suunanud oma teenuse välismaale müügiks. „Mul ei jagu lihtsalt arendajaid Eesti turu tarvis ja siin on alati küsimus, miks ma peaksin oma niigi väheseid arendajaid odavama hinna eest Eesti turule müüma,“ ütles ta.

Välisturgude nõudlusel reserveerivad nad piiritagustesse projektidesse kümneid arendajaid ja koduturule jääb napist IT-tööjõust veelgi vähem järele. Seero sõnutsi tekitab see siinsetele IT-firmadele dilemma: kas rakendada arendajad kõrgema marginaaliga välisprojektidesse või jääda lojaalseks koduturule.

Lisaks on välismaa ettevõtete Eesti IT-keskused, kes on samamoodi ostnud välismaale teenuste müügiks Eesti arendajaid kokku. „Jällegi vaesel Eesti ettevõttel ei ole midagi võtta.“

Proeksperdi juht Marko Sverdlik tõdes, et hinnatõus ei ole paljudele ettevõtetele meeltmööda, kui suurema summa eest lisandväärtust ei saada. Eesti tugevamad IT-ettevõtted on aga tema sõnul kunagisest allhankija staatusest välja kasvanud ja on rahvusvahelisel turul innovatsiooni loomisel arvestatavad tegijad. „See on ärisektor, kus luuakse kliendile ja lõppkasutajale oluliselt rohkem väärtust ja seetõttu tegeletakse oluliselt vähem küsimusega, mitu eurot arendaja töötund maksab. Pigem keskendutakse sellele, milliseid uusi ärivõimalusi luuakse ja kui palju lisandväärtust sellega tekitatakse.“

Sverdliku kinnitusel ei ole aga hinnatundlikumad ettevõtted samas nurka surutud, sest Eestist on endiselt võimalik IT-teenuseid osta ka soodsama hinnaga, kui seda pakuvad välismaale müüvad IT-ettevõtted.

Vaata ka Infopangast

Uptime OÜ

Playtech Eesti OÜ

Nortal AS

Helmes AS

ESTMA OÜ

Krimelte OÜ

IT tööstuses oluline efektiivistaja

Ehituskeemia tootja Krimelte juht Alar Salum kinnitas, et igakuised väljaminekud ITsse on ettevõtte jaoks üsna oluline, kuid vajalik kulu. „Ega IT ei ole tõesti odav,“ tõdes Salum. Krimeltes kulub iga kuu üle 10 000 euro IT arendusse, kuid ilma sellise baasita ei kujutaks ta ettevõtte ja kogu grupi toimimist ette.

Põhiline IT-kulutuste tegemise põhjus on Salumi sõnul efektiivsus. „Ei kujutaks ette, et kuskil lauakalkulaatori või Exceli tabeliga peaks planeerima tootmist ja aruandeid kokku panema. Selleks oleks ei tea kui suurt armeed inimesi tarvis.“ Krimeltes ongi peamine IT-investeering finantsarvestuse, raamatupidamise ja planeerimise programmi, mida juurutatakse üle kogu grupi ehk ka tütarfirmades teistes riikides. Lisaks kodulehed ja tootetutvustused internetis.  

Raimo Seero sõnul on ta kohanud tootmises siiski palju suhtumist, et IT on nagu järjekordne robot, tootmisliin või tööpink, mille kohta küsitakse hinda ja lastakse see siis „paigaldada“. „Paraku see ei tööta niimoodi,“ ütles ta ja lisas, et IT-arendus nõuab rohkem süsteemset mõtlemist ja lahenduse nägemist kogu äriprotsessi osana. Seetõttu võiks tema sõnul olla igal ettevõttel üks n-ö kodustatud arendusettevõte.

Seero rõhutas, et Eesti tööstuse digitaliseerituse tase praegu on väike ja nii võib Eesti tööstusega juhtuda varsti see, et isegi automatiseeritud Norra kallis tööstus toodab odavamalt kui Eesti käsitsi või vähese automatiseeritusega tehas. „Konkurents läheb aina pingelisemaks, ainult odava massilise tööjõuga teistega ei konkureeri. Ja kui loota vaid automatiseerimisele, siis teistel on siingi edumaa robotiseerimise, arvutiseerimise ja IT-süsteemide abil äriprotsesside efektiivistamise näol, mida teadlikult juba kasutatakse.“

Hetkel kuum