Pikki kuid väldanud vägikaikavedu Kreeka ja tema laenuandjate vahel sai täna varahommikul joone alla.
Kreeka andis kreeditoride nõudmistele mitmes kohas järele ja nii saavad euroala rahandusministrid – kui Kreeka parlament kokkuleppe enne kinnitab - kiita kuu lõpus heaks järjekordse väljamakse Kreeka 85 miljoni euro suurusest abipaketist. Ühtlasi saavad alata kõnelused Kreeka võlakoorma kergenduse üle.
Väljamakset vajab Kreeka eelkõige selleks, et täita juulis maksmisele tulevad kohustused oma kreeditoride ees.
Järeleandmistena nõustus Kreeka 2011. aastast juba 40% võrra kärbitud pensione veel 18% võrra kärpima ning vähendama maksuvaba miinimumi praeguselt 8636 eurolt 5700-6000 eurole, vahendas agentuur Bloomberg. Kokkulepe läheb selliste detailideni välja nagu kaupluste lahtiolek nädalavahetusel.
„Nüüd algavad kõnelused selle üle, et Kreeka võlakoorem oleks jõukohane,“ ütles Kreeka rahandusminister Euclid Tsakalotos. Esimene raund võib toimuda juba euroala rahandusministrite kohtumisel 22. mail.
Kui Kreeka suudab etteantud tingimused täita oodatust paremini, on valitsusel voli kasutada need vahendid säästumeetmete leevendamiseks. Ka nendes jõuti kokkuleppele.
Sündinud lepe loob ühtlasi eeldused IMFi liitumiseks paketiga, mis on rea liikmesriikide nagu Saksamaa eeltingimus, et Kreeka abistamist jätkata.
Kreeka kreeditorid on pikka aega vaielnud Kreekale esitatud nõudmiste üle. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on seni keeldunud abipaketiga liitumast, väites, et tingimused on ebarealistlikud. Eelkõige osutas IMF suurele eelarve primaarse ülejäägi nõudele (s.t arvestamata kulusid võlgade teenindamiseks). Sündinud kokkuleppes jääb see konkreetne number otsustamiseks Kreeka võlakergenduse kõneluste raames.
Läinud aastal suutis Kreeka kindlustada primaarse ülejäägi, mis küündis 3,9%-ni SKPst sihiks seatud 0,5% asemel. IMF on seisukohal, et pikemat aega sellist taset hoida pole võimalik.
Kreeka peaminister Alexis Tsipras loodab parlamendi heakskiidu saada maikuu esimesel poolel.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.