Pille Ivask • 5. august 2017
Jaga lugu:

Elon Musk rääkis depressioonist

Elon Musk  Foto: EPA

Lisaks sellele, et see nädal tõi Tesla kvartalitulemused, avaldas ettevõtte juht Elon Musk, kuidas ta tuleb toime emotsionaalsete langustega ning tõdes, et depressioon pole temastki mööda läinud.

46aastane Musk vastas sel nädalal Twitteris erinevatele küsimustele ning nii mõnedki neist puudutasid tema emotsionaalset seisundit. Musk tõdes, et teda saadab pidev stress ning tema emotsionaalne seisund on sageli suurte tõusude ja langustega. Ta tõdes, et kuigi kliinilises mõttes pole tal depressiooni kunagi diagnoositud, kahtlustab ta, et tal võib olla bipolaarne häire. Portaali kliinik.ee lehel kirjutab Anti Liiv, bipolaarsest meeleoluhäirest annab tunnistust näiteks see, et inimesel on “iseloomulikud lainetena korduvad rusutud meeleolu ja psüühilise aktiivsuse perioodid. Viimase puhul, olles n-ö laineharjal, on inimene elevil, rõõmus, energiast pakatav ning aktiivne. Teisel puhul, n-ö lainevao põhjas olles, langeb meeleolu masenduseni, väheneb sisemine energia ja tegutsemisaktiivsus – isegi sedavõrd, et inimene ei jaksa oma tuba koristada, enda välimuse eest hoolt kanda, teha igapäevaseid toimetusi ega isegi televiisorit vaadata. Sellist seisundit nimetatakse ka depressiooniks”. Musk tõdes siiski, et oluline on eristada normaalseid tõusu- ning langusperioode ning neid, mis võivad viidata haigusele või suuremale probleemile.

Üha enam inimesi kannatab depressiooni all

Vanuselises plaanis läheneb Musk üha enam neile inimestele, kellel ongi suurem risk depressiooni langeda. MarketWatch vahendab uuringut, kus seisab, et X-generatsiooni ehk 1965.-1979. aastal sündinute seas on depressioon diagnoositud suisa 11%l inimestest. Uuring viidi läbi küll ainult Ameerika Ühendriikides. Sealjuures märgitakse uuringus, et viimase kümnendi jooksul on Ameerika keskealiste meeste puhul depressioon märkimisväärselt sagenenud. Selgub, et tegu on seisundiga, mis on sagedasem just madalapalgaliste seas. Samas ka tippjuhid ning karjääriredelil kõrgele jõudnud inimeste puhul pole depressioon just haruldane. Näidetena võib tuua Winston Churchilli või Abraham Lincolni.

Bankrate’i isiklike rahaasjade ekspert ja nõustaja Mark Hamrick tõdes MarketWatchile antud kommentaaris, et tippjuhtide puhul ei tasu kindlasti üllatuda, kui nad vaimsete häirete küüsi langevad. “Sellise tempoga pole võimalik 24/7 pikalt töötada,” ütles ta ja lisas, et kui Muskist rääkida, siis juba kuus aastat tagasi lubas mees, et tahab Marsile minna. Tema eesmärgid ning mõnes mõttes isegi ajaarvestus on Hamricki sõnul erinevad neist, mida nii-öelda tavainimene kogeb või aru saab. See tähendab, et Musk paneb endale äärmiselt suure surve midagi saavutada.

Uuringud näitavad huvitavaid seoseid

Princetoni Ülikooli professorite Anne Case’i ning Angus Deatoni tänavu märtsis avaldatud uuringus seisab, et inimesed, kes on olnud pikka aega töötud, kannatavad suurema tõenäosusega vaimsete häirete all või on koguni mõelnud suitsiidist.

Samas on leitud seos ka majanduslikult stressirohke perioodi ning depressiooni vahel. Inimesed, kes jäävad järsku oma rikkusest ilma, avastavad üsna suure tõenäosusega, et arst on andnud neile näpu vahele antidepressantide retsepti.

Steve Langerud, kes töötab töökohakonsultandina, on MarketWatchile öelnud, et inimesed peaksid tegelema pideva eneseanalüüsiga ning tegema tööd, mis neile tõeliselt rahuldust pakub. Isegi kui inimene on oma töös edukas ning tal on piisavalt raha, võib ta tunda end õnnetuna. “See on mu edukate klientide puhul tavaline – “Ma läksin õigesse kooli, ma sain õige töökoha, ma ostsin õigeid asju ja ma olen ikkagi õnnetu”,” märkis ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum