Viivika Rõuk • 28. september 2017 • 4 min
Jaga lugu:

Armin Kõomägi: edukad on imelikud

Armin Kõomägi  Foto: Raul Mee

Ettevõtja ja kirjanik Armin Kõomägi rääkis Äriplaani konverentsil, kuidas Eesti peab maailmas suureks saama.

Äripäeva korraldatav konverents, kus mõjuvõimsad, autoriteetsed ja aktiivsed Eesti suuromanikud räägivad oma ootustest ja hirmudest ning eelarvest ja äriplaanist aastaks 2018.

Toimub tänavu 19. korda.

Sel aastal on laval Jüri Ratas, Ardo Hansson, Rain Lõhmus, Arno Kütt, Paul Oberschneider, Raivo Rand, Jaak Läänemets, Andres Agasild, Armin Kõomägi, Ahti Heinla, Antti Moppel, AinHanschmidt, Jüri Vips ja Erkki Raasuke.

Kõiki ettekandeid vahendab Äripäev oma tellijatele täna veebis ja esmaspäeval ilmuvas erilehes.

Armin Kõomägi alustas oma juttu kahe looga sellest, kuidas Eesti välismaalastele paistab.

"Mängisin lastega puhkusel USAs Miamis rannavõrkpalli. Läheneb pereisa ja kaks last, poiss-tüdruk, lapsed nagu minu omadki. Hakkame tutvuma.

„Huvitav keel, kust te tulete?“

„Estonia.“

Nemad ütlesid vastu, et nojah, meie Kansasest, sõitsime 10 tundi siia.  Tundus, et Estonia lendas neil ühest kõrvast sisse, teisest välja. Hakkasime koos palli mängima. Esimese geimi võitsime meie, teise ameerika sõbrad. Kolmas oli pingeline, naeratus kadus suult, kuidagi õnnestus meil mäng võita. Sõbrad vajusid näost ära, meie hoidsime võidurõõmu tagasi.

Paari tunni pärast kohtusime uuesti. Kaotusvalu oli kadunud, pereisa tuli minu juurde, tõstis oma rasvase sõrme ja ütles: „Kuule, ma hakkasin mõtlema, et see Estonia, see on meil klaveri peale kodus kirjutatud, lapsed iga päev klimberdavad.“

„Tore. Oled kuulnud heliloojast nagu Arvo Pärt?“ Selle peale sain ebaleva õlakehituse.

Mina tegin sellest endale kokkuvõtte: see, et sa oled kellelgi elutoas, ei tähenda, et ta teab, kes sa selline oled.

Teine juhtum oli Lõuna-Ameerikas. Peruus, Machu Picchu varemetel. Vaatame naisega eemalt, vahetame muljeid. Grupp ameeriklasi jääb meid kuulama. Kuulavad-kuulavad, üks eraldub ja tuleb meie juurde.

Edukas ettevõtja ja kirjanik.

Heateo Sihtasutuse nõukogu liige Armin Kõomägi on edukas ettevõtja, kes tegutseb usinalt ka Euroopa kirjandusmaastikul. Tema romaan „Lui Vutoon“ pälvis 2015. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel ühehäälselt esikoha.

Kõomägi on öelnud, et tema loodud ettevõtete õnnestumisprotsent on olnud umbes 27%, kuid nentis sealjuures, et ebaedu ei ole tarvis karta.

Kõomägi on näiteks loonud Säästumarketite keti ja selle hiljem edukalt maha müünud. Ta on kirglik kunstitoetaja, rahastades koos partneritega Tugev Tuul Films kaudu Eesti filmitootmist.

„Vabandage väga, mis keel see selline on?“

„See on eesti keel, oleme sellisest kohast nagu Estonia.“

Härra tänab ja lahkub oma grupi juurde. Grupp elavneb, vaatab meie poole nagu ornitoloogid haruldast linnuliiki. Sosistavad. Siis saadetakse julge mees uuesti meie juurde.

„Vabandage, tõesti vabandage, palju teid seal Eestis elab?“

„No, poolteist miljonit (see oli 90ndatel).“ Härra tänab, lahkub grupi juurde, kus kõigil pead vanguvad, tulevad kaastundlikud pilgud meie poole. Mõtesime, et meid on rahule jäetud, aga saadetakse julge mees kolmandatki korda.

„Vabandage, ainult poolteist miljonit, kas imelik ei ole või?“

Niimoodi küsisiki. Säilitasime rahu, ütlesime, et ei, ei ole imelik. Härra jäi vastusega rahule.

Tegin endale kokkuvõtte: imelik olla on hea, see pakub inimestele huvi ja sa jääd neile meelde."

 

Kuidas saaksime ennast tuntuks teha?

Kõomägi ütles, et on viimasel ajal palju mõelnud, kuidas Eesti saaks ennast maailmas tuntuks teha. „Kuidas saavutada olukord, et ainult üks pilk meile ja maailm saaks kohe rõõmsalt aru, et aa, need on ju need eestlased, muidugi, kes elavad sel väikesel, ilusal, natuke imelikul maal, kus on tehtud see klaver, või kust on pärit see kuulus helilooja, ja kus on leiutatud Skype. Või kust on pärit need natuke kreisid TransferWise’i tüübid ja kus on see e-riik, mida enamus ihaldaks endale.“

Kõomägi nentis, et muidugi võiks ju endalt küsida, milleks see tuntus, miks me ei võiks rahus elada oma maal, ajada Eesti asja, ühes käes nutitelefon, teises seenenuga, nagu ütleb Valdur Mikita. „Mulle tundub, et maailm on nii kirju, suur, ohtusid-võimalusi täis paik, iga päevaga keerulisemaks muutuv, et päris üksi hakkama ei saa,“ lausus ta. „Kas või fakt, et liitusime NATOga ja astusime ELi, näitab, et vajame liitlasi, sõpru, kedagi, kes meid teab, meie saavutusi, meie väljapaistvaid inimesi. Mulle tundub, et ei piisa, et meid teavad nt Euroopa Liidu juhid. Sellest on vähe. Meie tuntus peaks olema globaalsem,“ lausus ta.

See ongi Kõomägi sõnu tõeline väljakutse: kuidas saada tuntuks pilgeni täis maailmas, kus kõike on kuratlikult palju? „Kus kiirus ja tihendus suurenevad iga sekundiga, nagu ka pinnapealsus ja süvenematus. Kus pildi edumaa sõna ees kasvab kogu aeg. Kuidas jääda sellises maailmas meelde? Kuidas teha ennast tuntuks?“

Kõomägi küsib, kas näiteks nii:

Ragnar Klavan Eesti rändrahnuga.  Foto: Armin Kõomägi slaidid

Ettevõtja Kõomägi teatas seejärel, et mõtles välja selle, mis meid maailmas päriselt ka kuulsaks teeb, mida kandes, eriti välismaal, oleme meeldejäävad ja kaugele äratuntavad:

Eesti peapael  Foto: Armin Kõomägi slaidid
Carmen Kass Eesti peapaelaga  Foto: Armin Kõomägi slaidid

„Kas liiga ekstravagantne pole? Naerdakse välja? Aga ma ütleks, et mõtelge veel korra. Äkki on hoopis vastupidi. Et see on just see, mis teeb meid meeldejäävaks ja toob meie sõbra suule naeratuse,“ lõpetas ta ja teatas, et sellist peapaela saavad kõik konverentsil koos tema uue raamatuga osta.

 

Foto: Armin Kõomägi slaidid
Armin Kõomägi  Foto: Raul Mee
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt