Riigiprokuratuur: käitusime õigesti

Vene advokaadi Sergei Magnitski juhtumiga seotud rahavood viisid Prantsuse ametivõimud Danske pangani, millele esitati rahapesusüüdistus, avaldas Taani väljaanne Berlingske.

Äripäeva käsutuses olevast dokumendist, millele on viis aastat tagasi alla kirjutanud riigiprokurör Piret Paukštys, selgub, et Eesti ei näinud põhjust menetluse alustamiseks.

Magnitski endine tööandja, rahandustegelane William Browderi hinnangul mängis Eesti rahapesus aga keskset rolli. „Eesti kontod olid selle rahvusvahelise, üle Euroopa Liidu, USA ja Kanada ulatuva rahapesu põhikanalid. Eesti võimud peavad äsjaste paljastuste valguses võtma kindlasti tugevama hoiaku edaspidiste juhtumite ennetamiseks,“ rõhutas ta.

Riigiprokuratuurile teadaolevalt võimaldas just Eestist antud info alustada menetlust Prantsusmaal ning selle raames muuhulgas arestida Prantsusmaal rahalisi vahendeid kümnete miljonite eurode ulatuses.

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt välditakse samu kuriteoasjaolusid käsitleva menetluse läbiviimist mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis ning paralleelsete menetluste ilmsikstulekul tuleb alustada riikidevahelisi konsultatsioone, otsustamaks, millisesse riiki kriminaalmenetlus koondada.

Tegi õigesti

Riigiprokuratuur on jätkuvalt seisukohal, et olukorras, kus rahapesu sihtriigiks oli Prantsusmaa ning Prantsusmaal asuvatel kontodel hoiti jätkuvalt kuritegelikku vara, oli menetluse alustamine ja selle läbiviimine Prantsusmaal õige otsus.

Hermitage Capital Management Ltd avalduses viidatud võimalikku kuritegelikku päritolu olevad rahalised vahendid ei asunud avalduse laekumisel, s.o 2012, enam Eestis, enamus rahaliste vahendite ülekandmiseks kasutatud kontosid oli suletud ning kontode omanikud olid välisriikides registreeritud äriühingud, keda esindasid välisriikide kodanikud, kusjuures pangaülekanded teostati internetipanga vahendusel välisriikidest, mistõttu puudus alus Eesti Vabariigis kriminaalmenetluse alustamiseks.