Ametnike tülpimus pidurdab majade energiatõhusaks ehitamist

Artikkel

- Uudised
- Lennart Käämer
- 16. november 2017 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ametnike tülpimus pidurdab majade energiatõhusaks ehitamist
Peagi jõustuvad energiatõhususe nõuded sunnivad majaomanikke tegutsema ja ise energiat tootma. Paraku seisavad aegunud ehitusseadused energiatootmisel risti ees ja majaomanikel ning ehitajatel ei jää üle muud, kui käed taskus kõrvalt vaadata, kuidas liivakell tühjaks jookseb.
Aastast 2021 peavad kõik Eestis ehitatavad hooned vastama A-klassi energiatähisele. Seda ei ole võimalik saavutada ainult ehitusmaterjalide ja -lahendustega, olgu need kui moodsad tahes. See tähendab, et tuleb hakata ise energiat tootma.
Isetootmine on mõeldav eeskätt päiksepaneelide abil, vähemal määral saab rääkida ka innovaatilistest lahendustest nagu elektrit tootvad kaminad, mis aitavad elektrikatkestuste korral. Kuid arvestades soodsaid hindu ja tagasiteenivust, on päiksepaneelidel ilmselge eelis.
Ehitusnõuded ei arvesta päiksepaneelide paigutusega
Hoonete energiatõhususe direktiiv kohustab iga viie aasta järel sätestama ehitatavatele majadele klassi võrra rangemad kulutõhusad miinimumnõuded.
2018. aasta algusest peavad kõik hooned vastama B-klassile. Olulise rekonstrueerimise puhul toimub sarnane areng, tänane D-klassile vastav energiatõhususe nõue asendatakse C-klassile vastava nõudega.
2021. aastast peavad kõik hooned kuuluma juba A-klassi kategooriasse.
Kuid siit algavadki hädad. Katusele paigaldatavate paneelide tootlikkus sõltub otseselt nende asetusest ilmakaarte suhtes. Et meie põhjamaises kliimas niigi vähene päiksevalgus saaks optimaalselt kasutatud, peavad paneelid paiknema ilmakaarte suhtes väga täpselt.
Paraku pole see kõikjal võimalik, sest ehitusseadustik määrab selgesõnaliselt ära majade paiknemise kruntidel. Kuna detailplaneeringud on aastatetagused, ei ole neis ka arvestatud energia isetootmise vajalikkusega ega päiksepaneelidele kehtivate nõuetega.
„Selleks, et maja töötaks efektiivselt, tuleb lõunapoolsetele akendele paigaldada varikatus nii, et katus varjaks suvel liigse päikese eest ja talvel laseks päiksel sisse paista. Sellise lahendusega katust aga ei õnnestunud meil ühes omavalitsuses teha, kuna detailplaneering nägi ette mõne kraadi võrra suuremat kallet. See omakorda tekitas olukorra, kus kevadel ja sügisel jäi osa päikeseenergiat kasutamata, sest katus varjas päikese. Omavalitsus keeldus katusekallet muutmast ja pidime katuse ümber projekteerima,“ tõi Fasteco juht Jüri Nuust näite oma kogemusest.
Samuti on probleeme aegunud detailplaneeringutega, kus on tavaline nõue, et katuseviil peab olema risti või paralleelne krundi piiriga. Päikseenergia kasutamise seisukohast on katuseviilu juures oluline jälgida aga ilmakaari, mitte krundi piire.
Ministeerium kehtestas ka erandid
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on olukorrast teadlik ja nõuete kõrval jäetakse ruumi ka eranditele. Muudatused võtavad arvesse möödunud viie aasta jooksul toimunud arenguid, mis on seotud ehitusmaterjalide ja tehnoloogiatega, kuid ka energia tootmisega.
Näiteks ei laiene liginullenergianõue kruntidele, kus pole võimalik küllaldase efektiivsusega taastuvenergiat toota. Teisisõnu, hoonete puhul, kus planeeringulistel põhjustel pole võimalik energiat toota, jääb nõue seotuks B-energiaklassiga.
Teine erand, mis läbi lastakse, käib väikemajade kohta. Kehtima hakkavad nõuded piiravad väikemajade aastast energiatarbimist 50 kWh/m2*a. Ministeerium leidis, et 2013. aastal jõustunud nõue on väikese pinnaga hoonete puhul liiga range. „Sätestame väikemajadele mitu nõuete järku, seotuna hoone suurusega. 50 kWh/m*a jääb nõudena tõenäoliselt alles (kulutõhususe arvutused on Tallinna Tehnikaülikooli uurimisrühmal alles käsil), kuid kohaldub kõige suurematele väikemajadele,“ selgitas ehitus- ja elamusosakonna nõunik Margus Tali.
Seadused ametnikke ei kõiguta
Jääb küsimus, et kui näiteks Nõmme või Haabersti majaomanik (neis piirkondades on hoonete paigutus krundil väga rangelt reglementeeritud) soovib katusele päiksepaneele, siis kui paindlik on seadus ümberkorralduste osas.
Tali sõnul on praegu kehtivas õiguses instrumendid kehtivate planeeringute täpsustamiseks. Selleks tuleb vaid pöörduda avaldusega kohaliku omavalitsuse poole.
Planeeringute ja ehitusega seonduvat reguleerivad planeerimisseadus ja ehitusseadustik. Ehitusseadustikus (§ 27 lõige 4) on nimetatud, milliseid detailplaneeringu tingimusi ja millises mahus on lubatud muuta. Krundi hoonestusala on lubatud korrigeerida.
„Tõsi, täpsustada saab varem samas planeeringus käsitletud küsimusi. Säte ei anna alust lisada uusi tingimusi ega menetluses kokku lepitud lahendust olemuslikult muuta. Näiteks ei tohi lisada uusi hooneid või olulise avaliku huviga rajatisi,“ rõhutas Tali.
Lõplik sõna jääb ametnikele
Lisaks eelnevale on veel kolm alternatiivset alust detailplaneeringu täiendamiseks (vt EhS § 27 lõige 1 ). Olulisim neist lubab korrektuure teha, kui pärast planeeringu kehtestamist on ilmnenud asjaolud, mille tõttu ei ole see enam elluviidav. Siia alla kuuluvad ka tehnoloogiliste lahenduste muudatused ja energiatõhususe nõuete muutumine. Need ei anna veel alust detailplaneeringut kehtetuks muuta. Küll aga mõistlikul määral täiendada. Kust maalt mõistlikkuse piir jookseb, sõltub juba igast objektist eraldi.
Ettevõtjate jaoks jätab see muidugi õhku hulga küsimusi. Esmalt ei kohusta seadused omavalitsusi neid muudatusi läbi viima ja lõplik sõna nendes küsimustes jääb ametnikele. Kindlasti on määrav, kaua need muudatused aega võtavad ja mis kulud nendega kaasnevad.
„Kui omavalitsused neid toetavad ja kui muudatused kiiresti sisse viia, siis kindlasti aitaksid need erandid olukorda paremaks muuta,“ kommenteeris Jüri Nuust ettevõtja seisukohalt.
Linnaplaneerimise Ameti Ehitusosakonna juhataja Helvi Kork nõustus, et kõigi osapoolte ressursi kokkuhoiu mõttes tuleks saabuvate nõuetega arvestada juba praegu. „Selliste projekteerimistingimuste menetlus viiakse läbi avatud menetlusena ning ei ole minu hinnangul liiga koormav. Ajakulu on siin ilmselt omavalitsuste lõikes ka erinev,“ sõnas ta. Omaette küsimus jääb, kas paragrahv hetke sõnastuses võimaldab detailplaneeringut täpsustada ulatuses, mis võimaldaks koostada liginullenergiahoone ehitusprojekti.
„Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistus on seisukohal, et kui miljööalade või üldplaneeringute piiranguid ette ei tule, ei saa kehtivad detailplaneeringud liginullenergiahoonete püstitamisel takistuseks,“ lisas Kork.
Seadus ütleb:
Projekteerimistingimusi ei tohi anda detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks.Detailplaneeringu olemuslik muutmine tähendab, et sekkutakse varem kokku lepitud lahendusse ning varasema lahenduse põhimõtteline elluviimine ei ole enam võimalik.Projekteerimistingimusi ei tohi anda olukorras, kus tegelikkuses tuleks koostada uus detailplaneering.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kliima
- Seadused
Hetkel kuum