Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas mõista, et töö hakkab vaimsele tervisele liiga tegema?
Kuidas tunda ära, et töö hakkab vaimsele tervisele liiga tegema?Foto: Shutterstock
USA Michigani Ülikoolis tegutseva depressioonikeskuse andmeil kannatab 2-4% ameeriklastest töö tõttu depressiooni käes. Kuidas tunda ära, et töö “hakkab ajudele”?
Neist, kes tunnistasid, et neid vaevab töö tõttu depressioon, omakorda 81% tunnistas, et nende töö efektiivsus ja produktiivsus langevad. Kuna see mõjutab otseselt nii ettevõtte majandustulemusi kui ka töötajat ennast, on tähtis end, oma tegevust ning emotsioone pidevalt analüüsida.
Business Insider toob välja 6 tunnust, mis viitavad sellele, et su töö mõjutab su vaimset tervist.
Sa ei suuda end voodist püsti ajada. Kuigi meil kõigil on raskeid hommikuid, mil teki alt välja saamine näib peaaegu võimatu, peaksid tõsiselt oma töö ja töötamise harjumused üle vaatama, kui hommikune ärkamine on sulle raske tundunud juba pikemat aega.
Töökohaekspert Lynn Taylor on märkinud, et kui hommikud on sinu jaoks rasked ning sa ei suuda kohe kuidagi end käima saada, peaksid võtma aja maha või kaaluma isegi töökoha vahetamist.
Sa tunned, et peaksid kogu aeg meilidele vastama. Business New Daily vahendab uuringut 2016. aastast, milles seisab, et üha enam tööandjaid eeldab, et töötajad võtavad aega, et vastata e-kirjadele ka oma vabast ajast. Uuringus tõdeti, et nii kaob ära piir töö- ja eraelu vahel ning see võib hakata mõjutama ka inimese vaimset tervist.
Sa ei tee päeva jooksul pause. Isegi kui sa mattud paberikuhjade alla ning üks koosolek ajab teist taga, peaksid sa suutma leida päevas kasvõi mõne minuti, mil sa ei tööta ning saad tegeleda muude asjadega.
Baylor University Hankamer School of Businessi 2015. aasta uuringus seisab näiteks, et tööpäeva vältel tasub teha mitu lühikest pausi, sest nii püsib vaim värskena. Sealjuures on sagedased ent lühikesed pausid oluliselt paremad kui üks ja pikk paus.
Sa ei sotsialiseeru kolleegidega. Kui su töö nõuab suurt vaimset pingutust, on kasulik püüda oma kolleegidega hästi läbi saada ja sotsialiseeruda. Nii saad sa mõtted tööst eemale, samas viibid sa inimeste seltskonnas, kes tõenäoliselt mõistavad, kui raske sul on. Teisalt, kui sa aga tunned, et ei taha lõunapausi ajal oma kolleege nähagi ning eelistad olla üksi, võib see anda märku sellest, et su töö mõjub su vaimsele tervisele halvasti.
Adam Grant Wharton School of the University of Pennsylvaniast on näiteks öelnud, et kõige paremad töökohad on need, kust sa leiad endale mõttekaaslasi ja potentsiaalselt ka sõpru.
Sa kardad, et sind vallandatakse. Michigani ja Indiana Ülikoolide teadurite tehtud uuringust selgub, et kui inimene kardab, et ta vallandatakse, on üpris suur tõenäosus, et ta langeb depressiooni. Seega, kui sa näed, et ettevõttes vallandatakse, püüa juba õigel ajal tegutseda, otsides endale näiteks lisatöö või vahetades sootuks töökohta.
Sa tunned, et ei sobi ettevõttesse. Portaali Fortune kolumnist Anne Fisher on soovitanud, et kui ettevõtte eetika ja moraal ei käi sinu omaga ühte sammu, võiksid kaaluda töökoha vahetamist. Nii säästad sa ennast kui ka oma karjääri. Viimast eriti juhul, kui ettevõttes toimuvad näiteks kahtlased tehingud, mis võivad päevavalgele tuua. Paratamatult võib see tähendada, et ka töötajatel on halb märk küljes ja seda isegi siis, kui ta hämaratest asjadest teadlikki polnud.