Probleemi taust
Euroopa Liit plaanib uue tarbijakaitse direktiivi eelnõuga kõrvaldada peamised lepinguõigusega seotud tõkked, mis takistavad piiriülest kaubandust.
Tegelikkuses tähendab see aga ka seda, et eelnõuga plaanitakse suurendada ettevõtjate kohustusi tarbijalemüügil.
Uus eelnõu näeb aga ette, et seda aega pikendatakse kahe aastani ning vea põhjuste tõendamiskoormus on kaks aastat ettevõttel.
Kaubanduskoja liikmed sellist muudatust ei toeta, sest nende hinnangul on kaks aastat liiga pikk aeg. Liikmed leiavad, et kaks aastat võib olla õigustatud teatud kaubaliikide puhul, kuid esmatarbekaubad ning ka näiteks autode liikuvosad ei ole tooted, mis kahe aastaga ei kulu.
Ettevõtjate hinnangul on ka väga raske tõendada, kas pärast kaheaastast kasutamist on tootele viga tekkinud kasutamisest või oli toode tõesti defektne. Kauplejate sõnul tõstavad nende muudatuste tõttu tehtavad kulutused suure tõenäosusega märgatavalt toodete hindu.
Puudusest teavitamine pärast puuduse avastamist
Kaubanduskoda koostas muudatuste kohta oma liikmetelt arvamuse saamiseks küsimustiku, mille põhjal saatis arvamuse justiitsministeeriumile.
Loe pöördumist siit.Teise olulise muudatusena on eelnõusse kavandatud, et tarbijalt ei tohi nõuda kauba mittevastavusest teavitamist teatud tähtaja jooksul.
Praeguses võlaõigusseaduses on säte, et tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui sai mittevastavusest teada.
Kaubanduskoda on sellise muudatuse vastu, sest eelnõu tekitab olukorra, kus tarbija võib katkist toodet edasi kasutada ja tekitada sellele pöördumatud kahjustused, mida hiljem ei saa enam parandada. Lisaks ei pruugi hiljem olla võimalik tuvastada, millest puudus tekkis.
Kauplejad tõid veel välja, et kui tarbija teavitab kauplejat viivitamatult, võib kehtida veel garantii, mis annab tarbijale lisaõigused ning paneb tootjale kohustuse toode kohe asendada.