Itaalia populistid ulatasid sõbrakäe
Võimalus, et Itaalia järgmise valitsuse moodustavad parempopulistid Põhja- ja vasakpopulistid Lõuna-Itaaliast, sai nädalavahetusel kinnitust, kui vastandlikud Liiga ja Movimento 5 Stelle panid parlamendis seljad kokku ja valisid mõlemale kojale spiikri.
Kolme nädala eest toimunud Itaalia valimised pole siiani toonud koalitsiooni läbirääkimisi ega isegi mitte koalitsiooni moodustamiseks ühe poliitilise jõu valimist. Veel reedel jäi mulje, et nii tasavägiste jõududega parlamendis ei suudeta isegi spiikreid paika panna.
Laupäeval otsustasid aga suurima häältesaagi saanud partei Movimento 5 Stelle (M5S, Viie tähe liikumine) ja valimistel enim hääli saanud parempoolsete parteide bloki juhtpartei Liiga (endine Põhja Liiga) panna alamkoja etteotsa M5S liikme Roberto Fico ja Senatis Forza Italia veteranpoliitiku Elisabetta Casellatti.
Nii M5S juht Luigi di Maio kui ka Liiga esimees Matteo Salvini õnnitlesid teineteist ning ruttasid teatama, et üheski koalitsioonis kokku lepitud ei ole, kuid siiski on mõlemal juhul just kõneleja ise, kes peaks uue valitsuse moodustama.
Itaalia ärileht Il Sole 24 Ore märgib, et lähenemise märke on tunda ka M5S kõige suurema valimislubaduse — kodanikupalga — küsimuses, nimelt ütles Liiga asesekretär telesaates, et kui tegemist on tööturul osalema õhutava paketiga, siis ei olegi see nii halb mõte. Tavaliselt on Liiga retoorikasse sügavale sisse kirjutatud kahtlus, et riigi lõunaosas elavad laiskvorstid, kes ootavad vaid riigilt abikätt.
Samal ajal peab Liiga juht Salvini koos hoidma ka oma parempoolset valimisplokki, milles osalev Silvio Berlusconi heitis reedel läbikukkunud spiikrivalimiste järel tema suunas väga kriitilisi noote. Põhimõtteliselt suudaks Liiga ja M5S ka üheskoos valitsuse moodustada, aga Salvinile tähendaks see valitsuses noorema partneri koha võtmist. Koos parempoolse plokiga saaks aga peaministriks tema.
Veel valimiste järel tundus Liiga ja M5S lähenemine suhteliselt ulmeline, kirjutab Guardian, mis kardab võimaliku liidu euroskeptilisust ja paneb neile süüks isegi venemeelsust. Financial Timesi kolumnist ja toimetaja Wolfgang Münchau hoiatab oma iganädalases kolumnis selle eest, et Itaalia võlg ja sellega kaasnev oht euroala käekäigule on kaugelt liiga madalalt hinnatud.
Ta kirjutab, et vaevu kriisist taastuv Itaalia on võimatu ülesande ees: jätkata lõpmatu kasinuspoliitika ja reformidega või oodata hirmuga järgmist kriisi. M5S ja Liiga liit on aga valijatele lubanud nii suuri maksukärpeid kui kodanikupalka.
Probleem seisneb Münchau sõnul selles, et turud on üle hinnanud Euroopa Keskpanga valmidust kriisi korral appi tõttama. Esiteks lõpeb Mario "euro päästmiseks teeme kõik, mis tarvis" Draghi mandaat järgmise aasta oktoobris, teiseks ei ole keskpangal kuigi suurt motivatsiooni minna päästma liikmesriiki, mis eelarvenõuetele vilistab.
Euroalas on Itaalia liiga suur, et seda välja aidata, ja liiga suur, et lasta pankrotti minna. Prantsuse ja Saksamaa kõnelused euroala reformidest käivad ümber kaunite mõtete, märgib Münchau, aga ei puuduta peamist: kuidas vajadusel ükskõik milline liikmesriik hädast välja tõmmata.
Liiga ja M5S koalitsiooni astumise võimalus tõi igatahes börsikauplejatele Münchauga sarnaseid ideid ning Itaalia võlakirjade tootlikkus tõusis esmaspäeva hommikul Reutersi andmetel 5 baaspunkti võrra.
Valitsuskoalitsiooni moodustamise mandaadi annab Itaalias president, see ongi pärast nädalavahetusel toimunud spiikrivalimisi järgmine samm, nimelt astus selle järel varasem, demokraatliku partei juhitud valitsus tagasi.
4. märtsil toimunud valimiste järel sai Itaalia parlamendi 630liikmelises alamkojas M5S 227 häält, parempoolne valimisplokk sai 265 häält, millest 124 jäi Liigale. Tsentristlik plokk, mida juhtis eelmine valitsuspartei Partito Democratico, jäi 122 häälega ning muudele jõududele jäi veel 16 kohta. Enamuse saaksid M5S 112 senaatorikohta ja Liiga 58 senaatorikohta moodustada ka senatis.