Artikkel

    Investorid hoiavad osa püssirohtu kuivana

    investor ToomasFoto: Anti Veermaa

    Olin nädalavahetusel 300 kaashuvilisega Investeerimisfestivalil, kus sain nii häid nippe kui ka huvitavat kriitikat.

    Mulle meeldib käia seal, kus koguneb kaasinvestoreid laiast ilmast, sest selle järgi, kas rahval on suunurgad üles- või allapoole, panen paika, mida nad praegu elult ootavad. Boonus on see, kui kohal on kõikide investeerimissuundade esindajad, sest siis ei teki seda hirmu, et aktsiainvestorid üksteisele takka kiidavad, samal ajal kui ühisrahastajad kuskil nurgas muremõtteid hauvad, sest nemad näevad midagi, mida teised veel ei näe.
    Sedapuhku oli nägu naerul kõikidel: kinnisvarausku rahvas rääkis kui ühest suust, et nad on viimasest kriisist nii palju õppinud ja nüüd oskavad riske niimoodi hallata, et oskavad teenida nii majanduse tõusu kui ka languse ajal. Aktsiainvestorid rääkisid aga, et isegi kui nad kriisi kardavad, on nad oma varad pigem turvalisematele turgudele paigutanud, kuid rahasse ikka päriselt tõmmata pole tihanud.
    Ebaefektiivsusi aina vähem
    Vaid ühisrahastajate suust kostis tihedamalt seda juttu, et raha hakatakse portaalidest rohkem välja tõmbama. Ei saavat seal enam vanaviisi toimetada: ebaefektiivsusi, mida nutikamad vennad ära kasutama on harjunud, on vähemaks jäänud, intressid on alla tulnud ja kui ikka kogu aeg taotakse, et nüüd on justkui mingi buumi tipp kätte jõudnud ja nüüd tuleb seda riski ikka väga hoolikalt valida.
    Mul oli väga hea võrdlusmoment ka Warren Buffetti aktsionäride koosolekuga, kuhu massid kokku tulid. Kui sinna lähevad pigem soliidses eas investorid, siis investeerimisfestivali-eestlased olid nooremapoolsed, rõõmsad, heas vormis, tandemis kaaslaste-väikelastega ning nautisid elu täiel rinnal.
    Metsavahel jooksid lapsed-loomad, palju tehti juttu vaimsusest - täielik idüll, mis, ma arvan, oleks Buffetti enda ka kadedaks teinud. Tabasin end mõttelt, et kas näengi siin praegu Eesti jõukama keskklassi teket? Ja lootsin, et kriisi-iilid neid sellelt maastikult ära ei pühiks.
    Kriitikat kahelt rindelt
    Iseäranis hea meelega tegin juttu teiste aktsainvestoritega. Ja vahi imet, sain kriitikat kohe kahelt rindelt: ühe koolkonna esindajad leidsid, et olen liialt riski võtnud, portfellis on liiga palju üksikaktsiaid ja fonde on kahetsusväärselt vähevõitu. Teistele jäi silma, et mul on kontol mõttetult palju vaba raha.
    29protsenti on Toomase portfellis vaba raha osakaal. Võrdluseks: 2007. aastal müüs Toomas kriisikartuses pooled aktsiad ning portfell oli 69% ulatuses rahas.
    Lisaks hurjutas mind äsja Äripäeva veergudel viimastel aastatel Balti turult pöörast tootlust teeninud investor Madis Müür, kes leidis, et olen muutunud liiga alalhoidlikuks ning jätnud mitu head kasvuvõimalust kasutamata.
    Olen ikka olnud seda meelt, et kartul peab keldris ja raha kontol olema, aga viimase aja turutõusud on mulle palju kriitikat toonud. Aga siis meenub mulle vana ütlus, et enne kriisi ei tule, kuni ka viimane pessimist on optimistiks ümber muundunud ja raha suurelt vasakule ja paremale panustama hakkab.
    Suurt optimisti veel niipea minust ilmselt ei saa. Kuigi tuleb silmas pidada, et praegu on mu vaba raha osakaal märkamatult taas vähenema hakanud ja ajalooliselt on minu rahapuhver olnud pikalt oluliselt suurem. Ehk olengi enda teadmata see kriisikuulutaja?
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Soovitused Rootsist: kuus tehnoloogiafirma aktsiat, mis pärast krahhi üles korjata
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Troopikasaarel tõusis sibula hind röögatult kõrgele
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.

Olulisemad uudised

Odavlennufirma Flybe läks teistkordselt põhja
Varem Londoni börsil noteeritud odavlennufirma Flybe läks kolme aasta jooksul juba teist korda kohtu otsusega haldurite kätte ja selle operatsioonid peatati.
Varem Londoni börsil noteeritud odavlennufirma Flybe läks kolme aasta jooksul juba teist korda kohtu otsusega haldurite kätte ja selle operatsioonid peatati.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.