Häkkerite ja kauplejate võrgustik teenis miljoneid, raha pesti ka Eestis

Ta ütles, et on aastaid häkkinud uudisteagentuuridesse ja müünud veel avaldamata ja embargoga teateid Moskvas asuvatele vahemeestele, kes teadete abil aktsiaturult suurt kasu lõikavad.

Üks hooplemist kuulnud häkkeritest, Oleksandr Jeremenko, otsustas, et tema tahab ka pettusest osa saada.

Koos oma sõbra Vadim Jermolovitšiga häkkis ta sisse Business Wire’isse, varastas Turchynovi ligipääsu ja survestas moskvalasest ninameest veebinimega eggPLC teda skeemi kaasama. Vaenulik ülevõtmine tähendas, et Turchynov pidi oma magusat äri jagama. Nüüd oli mängus kolm häkkerit, kirjutab The Verge.

Uudistekanalid nagu Business Wire hoiavad nõutud ajani kinni korporatiivset infot, pressiteateid jm, mis võivad liigutada börsifirmasid või aktsiaturgu tervikuna. Vähemalt viie aasta jooksul häkiti kolme sellist kanalit eri võtetega. Pettuses osalenud kauplejad andsid häkkeritele n-ö ostunimekirja firmadest, mille kohta ja millal nad infot tahtsid. Häkkerid õngitsesid veel salajase info välja, laadisid info üles välismaistesse serveritesse kauplejate jaoks kättesaadavasse kohta. Häkkerid said 40 protsenti kauplejate kasumist, raha maksti erinevatele offshore-pangakontodele.

Väljaanne Verge vestles pettuses ja uurimises osalenud inimestega, luges uurimismaterjale ning pani kokku loo, kuidas toimus pettus, mida USA õiguskaitseorganid nimetavad üheks suuremaks väärtpaberipettuseks ajaloos.

Juhtum ilmestab, kuidas internet on insider-kauplemist muutnud. Kauplejatel ei ole enam vaja tutvusi ettevõttes sees. Selle asemel võivad nad pöörduda häkkeri poole, kellel on terve rida kohti, kust turvaauku otsida: kui korporatsioonil või pangal ongi kaljukindel turvasüsteem, siis paljudel partneritel ei pruugi olla – näiteks juristidel, maakleritel, investeerimisnõustajatel, töötajatel või, nagu sellel juhul, uudisteagentuuridel. Ükskõik, millisel tasemel on ettevõtte turvasüsteem, alati on mängus inimene: see üks töötaja, kes klõpsab viirust sisaldavale e-kirjale või on meeleldi valmis oma paroole jagama, kui talle natuke raha maksta.

USA valitsust nõustav mittetulundusühing, teadusasutus US Cyber Consequences Unit on avastanud, et peaaegu iga asutust, millel on kauplejatele kasulikku infot, on häkitud ning sealjuures edukalt. Asutuse juht Scott Borg ütleb, et enamasti ei pane asutused seda ise tähele või kui panevadki, siis vaikivad selle maha, sest ei taha end halvas valguses näidata. Kes neid siis veel usaldaks?

Kauplemiseks kasuliku info häkkimist on raske kuidagi ennetada ja peatada, sest enamasti on see rahvusvaheline tegevus. Vahetult enne seda, kui Turchynov pubis oma tegudega uhkeldas, oli ta siiski USA salateenistusele silma jäänud.

2012. aastast olid kolm häkitud uudisteagentuuri - Business Wire, PR Newswire ja Marketwired – alatasa turvaauke lappinud ja pahavara eemaldanud, et häkkereid eemal hoida, näitavad kohtudokumendid. Võimud hoiatasid PR Newswire’it, et nende süsteemis on võimalik leke. Kanal palkas küberturvalisusettevõtte Stroz Friedberg ja märtsis 2012 hakkas uurimine, mis paljastas Turchynovi pahavara. See eemaldati.

27. märtsil saatis Turchynov moskvalastele paanikas sõnumi. „Kui sa seda näed, kirjuta mulle kohe, on mitu probleemi. Esimene ja suurim on see, et PRiga on kehvasti. Nad avastasid mooduli ja eemaldasid sealt kõik meie kraami. Võtsid ära ajutise serveri. Ma ei ole veel uuele läinud, ootan. See juhtus 13. märtsil. Teine probleem: teie kutid avastati. Nad kauplesid väga suure rahaga ja nende ümber oli palju kära /…/.“

30. märtsil, osalt tänu värskelt kampa tulnud häkkerile Jeremenkole, oli ligipääs PR Newswire’i uudisvoole taastunud ja häkkerite äri jätkus.

USA salateenistus saatis abipalve Ukraina luureteenistusele, kinnitab Ukraina agent Oleksei Tkatšenko ja nii seisab ka USA kohtudokumentides. Ukraina agendid hakkasid Turchynovi jälgima, et tema igapäevaelu tundma õppida. Nad said teada, et häkker suhtleb aktiivselt kümne 20ndates mehega, kelle seas olid ka Jeremenko and Jermolovitš, kellel oli külluslikult raha, aga ei mingit tõestatavat sissetulekut. Turchynovil oli maja Koncha-Zaspas, mis on Kiievi mõistes sama mis Beverly Hills. Sotsiaalmeedias uhkeldas ta võimsa kuldkellade kollektsiooniga, relvaga, luksusautoga. Leidus pilte temast koos sõpradega Kiievi ööklubides.

2012. aasta novembris tegid Ukraina ja USA salateenistuse agendid koos FBIga häkkerite kodudes reidi. Nad konfiskeerisid Jeremenko ja Turchynovi arvutid, kust leidsid sadu pressiteateid ja vestlusi, mis puudutasid kauplemisskeemi. Mõni kuu hiljem jõudis Ukrainasse USA salateenistuse eriagent Alexander Parisella, et Turchynovi, Jeremenkot ja teisigi küsitleda.

Seejärel jäi juhtum seisma. Ukraina ei anna oma kodanikke välisriigile välja. Ka Ukrainas ei esitatud häkkeritele süüdistusi. Ukraina võimude sõnul ei saanud nad selleks USAst vajalikke dokumente.

Paistab, et Ukraina luurel oli ameeriklaste põhilise kahtlusaluse Turchynoviga hoopis teine plaan. „Ta maksis mentidele. Noh, mitte ei maksnud. Ta andis neile oma kuldkellade kollektsiooni, mis maksis üle poole miljoni. Andis neile oma maja. Andis oma Bentley, ja nad ütlesid: „Nüüd sa töötad kas meie heaks või me saadame su USAsse.““ ütles The Verge’ile inimene, kes oli tol ajal Turchynoviga kontaktis.

USA eriagendi Parisella külaskäigu järel jätkas Turchynov pressiteadete häkkimist, aga nüüd Ukraina luureteenistuses olevate inimeste kasuks, ütles Ukraina küberpolitsei juht Serhii Demedjuk. Agendid hakkasid Moskva ninameeste kõrval ajama paralleelset äri, lausus Demedjuk. „Nii juhtus ja seda tuleb tunnistada,“ nentis ta.

Ukraina luure ei vastanud väljaande sellesisulistele küsimustele.

Kuskohast selline kauplemispettus alguse sai, ei ole päris selge. Kohtus on nimetatud isikut „Valerie“ või teatud lihtsalt, et oli keegi „ninamees“. Tunnistajad ja dokumendid viitavad, et ninamehe ja kauplejate vaheisik oli Roman Višnevski. Skype’i-nime ja sotsiaalmeedia kontaktide järgi võib oletada, et tegemist on kauplejaga, kes 26aastaselt pälvis tähelepanu Vene Forbesis sellega, et on nii noorelt saanud nii edukaks. Višnevski väljaandele kommentaari anda ei soovinud. Mingisuguseid süüdistusi temale esitatud ei ole ja kinni teda ka peetud ei ole, kuigi ta käis viimati USAs aastal 2017.

Veebis oli väidetav ninamees tuntud nimega eggPLC. Demedjuk ja teised allikad usuvad, et eggPLC on Moskvas elav börsikaupleja, kes on pärit Peterburist. Väidetavalt on ta häkkereid palganud aastast 2008. Musta veebi foorumites leidub egggPLC kuulutusi, millega ta otsib häkkereid.

Demedjuk ja teised allikad ütlevad, et Turchynovi värbas eggPLC uudistekanaleid häkkima aastal 2009. Turchynov hakkas häkitud pressiteated saatma eggPLC-le ja veel kahele Moskva vahemehele, kes edastasid need kauplejatele. Häkkerid said 40% kasumist ja vahemehed 10%. Asitõendid viitavad, et eggPLC-l oli mustas veebis korralik äri, levis isegi tehnilise toe telefoninumber, kus skeemi kohta sai nõu küsida.

Varastatud pressiteated meelitasid Peterburis, Moskvas, Kiievis ja USAs järjest kauplejaid. Mõned töötasid investeerimisfirmas, mõned üksi. Ring skeemi ümber aina kasvas.

Kaks kauplejatest, vennad Pavel ja Arkadi Dubovoi on pärit ühest Ukraina tuntuimast ja rikkaimast usklikust perekonnast. Paljud selle pere liikmed said pururikkaks 1990. aastate alguses erastamise ajal, kui nende kätte jõudsid paljud Ukraina tööstused. Arkadi, kellele kuulub jäätisevabrik Odessas, kolis 1990. keskel Atlantasse. Pavel õppis mõnda aega USAs tema läheduses.

Kui nende nõbu Oleksandr valiti 2007. aastal Ukrainas parlamenti, kolisid nad hulganisti Kiievisse.

2010. aasta novembris Ukrainas elades saatis Pavel Dubovoi e-kirja Arkadi partnerile ehitusäris. Kirjas olid juhised, kuidas pääseda ligi varastatud pressiteadetele.

Pärast jõulupühi reisisid Arkadi ja tema äripartner Aleksander Garkuša USAsse Georgia osariiki Alpharettasse, kus kohtusid Philadelphias elava kuulsa pastori ja kaupleja Vitali Kortševskiga.

Endine Morgan Stanley asepresident ja portfellijuht Kortševski oli tuntud selle poolest, et andis finantsnõu Ukrainast USAsse saabuvatele oma kogukonna inimestele. Ta oli ka prominentne usutegelane USAs elavate slaavi baptistide seas ja teda kutsuti sageli palvustele üle USA ja endistesse Nõukogude Liidu riikidesse.

Kortševski oli 2000. aastate alguses tihti pärast tööd Morgan Stanleys sõitnud New Yorgist enam kui kahe tunni kaugusele Lõuna-Philadelphiasse, kus sõitis ringi ja külastas slaavi baptiste, et kutsuda neid oma kogunemistele. Hiljem juhtis ta 28 venekeelsest kirikust koosnevat võrgustikku ja kulutas sellele palju oma rahast. Lisaks aitas ta rahaliselt paljusid endisest Nõukogude Liidust tulnud immigrante ja lubas neil enda juures elada, kuniks nad on leidnud oma töö ja kodu.

„Ta oli väga usklik. Aga kui ma teda nägin, siis nägin ka ärimeest. Ta on ambitsioonikas mees. Ta armastab ennast ja oma ambitsioone,“ ütleb kohalik usujuht, kes on Kortševskit tundub üle 30 aasta. „Talle meeldib olla liider, olla sellel positsioonil, kus talle alt üles vaadatakse.“

Arkadi and Garkuša kohtusid Kortševskiga, et arutada kauplemisskeemi. Esialgu jäi pastor külmaks. Nende teine kohtumine jäi erinevate asjaolude tõttu ära, aga kolmanda katse peale jäi pastor nõusse.

Arkadi hakkas avama kauplemiseks vajalikke kontosid. Tema inglise keele oskus oli niivõrd piiratud, et ta palus selleks abi teistelt, näiteks oma pojalt Igorit, kes tema eest e-kirju kirjutas. Kohtule ütles Arkadi, et tal on piiratud teadmised aktsiatest ja ta ei oska väga hästi kasutada arvutit. Niisiis andis ta Kortševskile loa kaubelda enda kontodel ja lubas talle selle eest 10% kasumist.

Kortševski tegi salamisi ülekandeid ka enda Philadelphia fondiga seotud kontodelt. See liigutus pahandas hiljem vahemeest, kes jäi seetõttu ilma oma tasust.

See polnud kõik, sest ka Arkadi mängis kõrvalt veel teist mängu. Tema vend Pavel oli talle tutvustanud üht endist Wall Streeti kauplejat, Vladislav Khalupskit, kes elas Odessas ja vahel Brooklynis. Arkadi avas tallegi kontod. Hiljem kohtus tunnistas ta, et tahtis võrrelda, kes on edukam, kas pastor Kortševski või kaupleja Khalupski. Arkadi saatis ka oma poja Igori Khalupski Odassa ettevõttesse õppima, kuidas kauplemine käib.

Skeemis osalejate arv aina kasvas. Sõbrad, sugulased, kolleegid ja kõik tõmbasid järjest kaasa inimesi, kes tahtsid pealtnäha lollikindlal viisil rikkaks saada. Arkadi ettevõtte kaks juhtivtöötajat avasid konto, kaks tema sugulast Odessast liitus. Aasta hiljem hüppas pardale Arkadi raamatupidaja ja kirikukaaslane Leonid Momotok. Temal oli aktsiaturust pisut rohkem teadmisi ja tema avas kauplemiseks rohkem kui ühe konto, millest üks oli tema venna nimel. Mida rohkem kontosid, seda raskem on regulaatoritel pettustele jälile saada.

Kortševskile, kellel oli börsikauplemise kogemust üle kümne aasta, oli pressiteadete abil teenimine eriti lihtsalt tehtav raha. Näiteks 3. augustil 2011 leidsid häkkerid kell 15.34 PR Newswire’i voost teate, et Dendreon Pharmaceuticalsi uus ravim ei jõua ligilähedalegi seatud müügieesmärkidele. See teade oli plaanis avaldada kell 16.01, vahetult pärast turu sulgemist. Kell 15.56 omandas Kortševski õiguse müüa 1100 aktsiat kindla hinnaga kindlal ajal. Järgmisel päeval kukkus ettevõtte aktsia 67% ja Kortševski müüs oma optsiooni kasumiga rohkem kui 2,3 miljonit USA dollarit. Tõendid näitavad, et Kortševski helistas Arkadile kaks korda enne pressiteate avaldamist ja kaks korda uuesti, kui teade oli avalik ja ta oli oma optsioonid müünud.

Ukrainas vastutas Pavel, kellel oli ühine konto vend Arkadiga, selle eest, et häkkeritele saaks nende poolt n-ö teenustasu makstud. Seda tegi ta Briti varifirma kaudu. Kontonumbritega varustas tundmatu isik, arvatavasti Roman Višnevski, keda kohtuprotsessis toodi mitu korda esile kui Dubovoide kontaktisikut.

Ühes paljudes e-kirjadest 2012. aasta veebruaris, kus Pavel kinnitab Arkadile, et tasu on makstud, kirjutab ta, et maksis 95 000 dollarit Turchynovi Eesti pangakontole ja kirjutas selgitusse „the guys”.

E-kirjas oli veel, et 160 000 USA dollarit sai makstud “Vladile” ehk Khalupskile – tema oli Ukraina-USA kaupleja, kes andis investeerimisnõu.

Pole selge, kuidas tutvus Pavel Romaniga, kes talle skeemi tutvustas ja kes töötas ninamehe heaks. Pole ka päris selge, mida Pavel igapäevatööna teeb. Tema poliitikust nõbu Oleksandr kirjeldas teda intervjuus The Verge’ile kui tehnikaspetsialisti ja vabakutselist, kes samuti lööb kaasa kinnisvaraarenduses. Tema kauplemisvõimekuses ta kindel ei olnud.

Märtsis sai The Verge Paveli ka telefoni otsa. Pavel eitas oma seotus insider-kauplemisega või üldse kauplemisega. „Mul oli ausalt sellega väga vähe pistmist. Minu sugulased olid asjaga palju rohkem seotud,“ ütles ta pressiteadete skeemi kohta ning selle kohta, et USA võimud ka temal rolli näevad. „Mul ei olnud selle skeemiga absoluutselt mitte mingit pistmist,“ ütles ta. „Mul ei ole kunagi olnud kauplemiskontot ja ma ei ole kunagi midagi kaubelnud. Ma ei tea isegi, kuidas see käib. Ma ei tea, mis selles kaasuses toimub, ma ei tea, miks nad mind sinna sisse tõmmanud on,“ ütles ta.

Pavel keeldus kohtumast ega vastanud täpsematele küsimustele skeemi kohta.

Kaks aastat pärast seda, kui agent Parisella oli Kiievis häkkereid üle kuulamas käinud, võtsid sündmused lõpuks uue pöörde.

2014. aasta novembris oli kolmas häkker, 27aastane Jermolovitš põgenenud külma Ukraina talve eest puhkusele päikeselisse kuurordisse Cancuni Mehhikos. Napilt pärast südaööd, kui ta istus lõõgastunult hotelli restoranis, tormasid sisse Mehhiko politseinikud ja teatasid, et Jermolovitš ei ole sellesse riiki teretulnud. Nad saatsid ta lennukile lubadusega, et ta maandub Ukrainas, kuid tegelikult oli maandumispaik Dallas, Texas. USA salateenistus pidas Jermolovitši kinni kahtlustusega, et ta on müünud salajasi andmeid, tõendeid selle kohta leiti tema arvutist juba 2012. aasta Kiievi reidi ajal. Tema Mehhiko hotellitoast konfiskeeritud arvuti rääkis juba uusi lugusid, näiteks olid seal varastatud pressiteated. USA võimud andsid talle valida, kas ta teeb koostööd ja kannab karistust 2-3 aastat või vaikib ja on vangis üle 20 aasta.

Üks häkker oli käes, aga kogu võrgustikku oli raske avastada. Jermolovitš ütles, et ei tea mitte ühtegi kauplejat ja suhtles ainult Moskva ninamehega ning sedagi ainult veebis. Pealgi, ütles ta, pääsesid kauplejad pressiteadetele ligi offshore serveris, et jääks vähem jälgi. Eksperdid tunnistavad, et seda laadi pettureid on erakordselt raske tabada, eriti kui kaupleja on piisavalt tark, et sageli kontosid vahetada, varifirmasid kasutada, krüptorahaga majandada.

Dubovoi grupp ei olnud nii ettevaatlik. Nad kasutasid samu kontosid korduvalt, mõnd neist omasid nad ise otse või omas neid mõni lähedane pereliige isegi sama perekonnanimega. Kontode seotust kinnitas ka see, et paljud isikutest kuulusid samasse kirikusse.

2014. aastal avastas üks skeemi vahemeestest, et Dubovoid kauplesid palju rohkemate kontodega, kui olid skeemi peadele öelnud. Nad hakkasid Pavelit ähvardama, seisab tunnistustes. Arkadi sõitis 2015. aasta jaanuaris Ukrainasse ja kohtus Valeriega, põhimehega. Roman, nende vahemehest kontaktisik, tegi erinevaid ettepanekuid, kuidas grupp saaks asja heaks teha ja taas varastatud uudistele ligipääsu saada. Näiteks, et nad maksavad iga päev ligipääsu eest 50 000 dollarit. Või 100 000 dollarit nädalas pluss 300 000 dollarit deposiiti.

Läbirääkimised ei õnnestunud. Sellest polnud siiski midagi, sest Dubovoid leidsid teise viisi, kuidas pressiteadetele ligi pääseda – Arkadi nõbu abikaasa Valeri Pitšenko pääses vahemehe kaudu ise skeemi sisse.

Just nagu uudisteagentuurid ei andnud klientidele teada, et neil on turvaprobleeme, ei andnud skeemi pead oma kauplejatele teada, et üks nende häkkeritest on vahele võetud.

Üheksa kuud pärast Jermolovitši arreteerimist, augustis 2015, arreteeris FBI Philadelphia pastori Vitali Kortševski. Samal päeval arreteeriti Georgia osariigis Arkadi, Igor, Garkuša ja Momotok.

Kortševskit süüdistati ebaseaduslikult 17,5 miljoni dollari teenimises, Arkadit 11 miljoni teenimises ja Igorit 259 000 dollari ebaseaduslikus teenimises. Momotoki ja Garuška summad oli vastavalt 1,3 miljonit ja 125 000 dollarit.

Kiriku kogukonna liikmed olid Kortševski kinnipidamisest kohkunud ja pidasid seda USA väljamõeldiseks ja vene baptistide tagakiusamiseks. Tema kaitsjad ütlesid kohtus, et Kortševski arvutist ei ole leitud ühtegi pressiteadet või tõestust häkkeritega ühendusest olemisest. Sellega on ka süüdistajad nõus. Kortševski oli väga ettevaatlik. Tihti reisis ta Ukrainasse, et kaubelda, ja kasutas seal arvuteid, mille Arkadi oli ostnud. Ta kustutas alati kõik asitõendid ja jättis kõik kasutatud tehnilised seadmed Kiievisse, mitte ei võtnud neid endaga USAsse kaasa. Tõestusmaterjalina said uurijad kasutada hoopis Kortševski enda kauplemismustrit, mis sageli peegeldas seda, milles süüdistati kohtu all olnud kauplejaid. Lisaks leiti vestlusi Kortševski ja teiste Dubovoide perekonna liikmete vahel, kus muu hulgas arutati erinevaid tehinguid.

Usklikud aga palvetasid protsessi ajal kohtu ukse taga oma austatud pastori nimel.

Esialgu kuulutasid Garuška, Momotok, Arkadi ja Igor end süütuks, kuid hiljem võtsid süü omaks. Praegu ootavad nad kohtuotsust. Pastor ei ole end süüdi tunnistanud. Tema kirik on juhtumist koletult kannatanud. Kui USA valitsus tema varanduse külmutas, järgnes palju probleeme. Väidetavalt kasutas Kortševski kauplemisest teenitud raha näiteks selleks, et osta üheksa kinnisvaraobjekti Philadelphia äärelinnadest, ühe kaubamaja, 9 protsendi suuruse osaluse Georgia kortermajade kompleksis. Vähemalt viis neist majadest oli ta väidetavalt ostnud selleks, et sinna elama suunata USAsse tulevad endiste Nõukogu Liidu riikide immigrandid.

„See kõik tõesti šokeeris inimesi, sest ta on nii palju head teinud, et keegi ei suuda temast midagi halba uskuda,“ ütles baptist, kes on Kortševskit kaua tundnud. „Ta on kindlasti väga murtud, et kõik, mida ta on ehitanud, on nüüd purunenud. Kui ta süüd omaks ei võta, siis ma olen täiesti kindel, et kiriku pärast. Tal on selline imago, et ta lihtsalt ei saa seda teha. Nii kaua, kui inimesed arvavad, et ta on süütu, on ta staar.“ Tema ise arvab, et Kortševski on süüdi.

Khalupski, Wall Streeti kaupleja, kes elas Brooklynis ja ajas äri Odessas, võeti kinni 2017. aasta veebruaris.

Protsessi jooksul ei suutnud grupp ühtsena püsida. Khalupski, nagu ka Kortševski, ei võtnud süüd omaks, väites, et Dubovoid olid teda eksitanud. Arkadi, Igor ja Garkuša tunnistasid kohtus tema vastu, mispeale pahase Khalupski advokaat ründas nende usaldusväärsust, tirides päevavalgele Dubovoide varasemad patud – narkoskeem ulatusega Panamast Euroopasse ning rahapesu Lätis.

Khalupski ja Kortševski jäid 6. juulil kohtus süüdi.

Samas asjas on veel kaks kohtukaasust, mis käivad Moskva ja Kiievi investeerimisfirmade ja Peterburi eraisikute kohta. Nad vaidlevad, et pole piisavalt tõendeid selle kohta, et neil oleks olnud ligipääs neile pressiteadetele või et nad oleksid suhelnud häkkeritega. Erinevalt Kortševski tõenditest, kus siiski leidus jälgi e-kirjadest USA serveritesse ning leiti üks varastatud pressiteade, tuginetakse nendes kaasustes üksnes kauplemismustritele. Tosinal korral kauplesid kõik süüdistatavad aktsiaga tunde või minuteid enne olulise pressiteate avaldamist.

Selles kohtukaasuses väidab üks kaebealune, et tema ettevõtte (Copperstone Capital, mis võitis Venemaa parima riskifondi tiitli 2015. aastal) töötajad tegid lihtsalt hea algoritmi, mis avastas turult head tehingud ja järgis neid. Valemi loogika olevat olnud leida üles insaider-tehingud. Pärast ebamugavat küsitlusringi tõestas prokurör, et kohtualused tundsid üksteist enne kahtlustuse esitamist, kuigi varem olid nad seda eitanud. Neli ettevõtet maksid 10 miljonit USA dollarit kokkuleppemenetluses, kus keegi ei pidanud end süüdi tunnistama, aga ei saanud ka süütuks kuulutada.

Sarnaseid kokkuleppeid on teinud veel mitmed Vene ja Ukraina kohtualused, kellest üks on Ukraina kuulsaim investeerimisfirma. Kokku on firmadelt, kauplejatelt ja maakleritelt tagasi võetud 53 miljonit dollarit vääralt saadud raha.

FBI võib kogu seda kaasust lugeda maailma suurimaks avastatud häkkimis- ja börsipettuseks. Arvatavasti teeniti sellega üle 100 miljoni dollari, kuid kardetavasti on see ainult väike osa rahast, mis tegelikult selliste pressiteadetega on turult kokku korjatud. Paljude, keda asjas on kahtlustatud, sealhulgas Paveli, vara ei ole siia hulka arvestatud. Väidetavalt on FBI tuvastanud üle 100 isiku, kes on häkitud infoga teeninud. Praegu on ametlik käik antud 41 isikule ja neid 20 on eraisikust kauplejad.

Arkadi noorem vend Pavel on aga USA eest kaitstud tänu Ukraina seadusele, et kodanikke välisriigile välja ei anta, enamgi veel aga oma heade sidemete tõttu. Ometi oli just Pavel see, kes kogu rühmitust skeemiga tutvustas.

Pavelil on erakordselt head sidemed, muidugi on üks neist tema ja Arkadi nõbu Oleksandr Dubovoi. Aga Dubovoid suhtlevad kõrgete inimestega Kremlini välja. Üks ilmselt väga kasulik kontakt kiriku kaudu on Oleksandr Turchynov (ei ole seotud samanimelise häkkeriga). Tema on julgeolekuteenistuse endine juht ja kunagine president. Praegu juhib ta näiteks armeed ja on kahtlemata Ukraina üks mõjuvõimsamaid poliitikuid.

Kohalik kirikutegelane ütles The Verge'ile, et kui USAst süüdistused tulid, lahkus Pavel 2015. aastal Valgevenesse, kuid aasta hiljem tuli teise passiga tagasi. Ukraina politsei kinnitas, et Pavel elab Ukrainas võltsitud Venemaa passiga, kusjuures päris avalikku elu. Enne 2017. aasta jõule nägi The Verge teda kohalikus kirikus pühapäevasel jumalateenistusel. Kohalike sõnul käib ta seal regulaarselt. Facebookist näeb, et ta on ka reisimas käinud, näiteks Iraanis, kus loomulikult FBI-l on raskusi tema kinni võtmisega. Ukraina politsei ütleb, et USA kolleegid ei ole lihtsalt edastanud infot, mis oleks vajalik Paveli kinnipidamiseks.

Kui pressiteadete najal kauplemine pälvis Ukraina meedias vähe tähelepanu, siis eelmisel aastal kerkis Paveli nimi päevakorda Ukraina suurimas korruptsiooniasjas. Ukraina korruptsioonivastane büroo süüdistas Pavelit selles, et Pavel üritas ühele nende agendile maksta, et lõpetataks uurimine tema nõbu Odessa tehase ja kohaliku linnapea üle. Väidetavalt kuulub linnapea maffiasse. Lekkinud dokumentidest paistab, et Pavel pakkus agendile 100 000 dollarit, et tema nõbu külmutatud pangakonto taas avataks. Lisaks pakkus ta, et summale lisandub 200 000 dollarit, kui konto ongi avatud ning veel 200 000 dollarit, kui kogu uurimine lõpetatakse.

Sekeldusi jätkub veelgi, nimelt tulistati veebruaris Pavelit Odessa kohvikus, ta sai kolm tabamust. Väidetavat oli ta seal kohtumisel, kui läks vahele kaklusele, kus kamp mehi peksis tundmatut naist.

Oma seotust pressiteadete ja aktsiakauplemisega eitas ta The Verge’ile korduvalt.

Tema nõbu, mõjukas poliitik Oleksandr Dubovoi ütles, et nii palju kui ta on lugenud, kuulanud, rääkinud teiste sugulastega siis oli Pavel lihtsalt vahelüli, kes andis edasi tööriista, aga ei aimanudki, kuidas seda kasutatakse.

Häkker Turchynov on skeemi kokkukukkumise tagajärgedest puutumata jäänud. Ta tegeles veel mõne häkkimiskelmusega ja kui politsei 2017. aastal neid asju uurima hakkas, põgenes ta sõjast räsitud Lõuna-Ukraina kaudu Venemaale, kus ta on nii USAle kui ka Ukrainale kättesaamatu.

Jeremenko sai pressiteadete skandaali järel tunda korralikult vintsutusi. 2015. aasta augustis kasutasid „mõned pahad mehed“ Ukraina luureteenistusest ära tema teadmatust ja pressisid temalt välja: kui sa meile maksad, siis me ei anna sind USA-le välja. Tegelikult ei oleks seda nagunii tehtud. Vahemees selles pettuses oli Turchynov, kes küsis Jeremenkolt topelt, mis luureagendid, ja võttis vaheltkasu endale. Jeremenko maksis. Hiljem sai ta teada, et teda on petetud ning häkkerid enam koos tööd ei teinud.

Küll aga oli ta oma oskuste poolest nõutud mees. Tema juurde pöördus ambitsioonikas uhketes riietes 23aastane Artemi Radšenko, kellel oli palju kahtlaseid sidemeid. 2015. aasta oktoobris panid nad aluse Benjamin Capital Groupile, Suurbritannias registreeritud investeerimispangale Ukraina pealinnas. Pealtnäha oli kõik uhke, aga peagi kaebasid töötajad firma juhtimisviiside ja maksmata palkade üle. 2017. aasta talvel taipas Jeremenko, et Radšenko on kõik investorite raha ära raisanud ja ostnud endale uhkeid kortereid välismaal ning luksusautosid, jutustab Demedjuk.

Vägivalla ähvardusel hoidis Radšenko Jeremenkot ettevõttes, kuid lõpuks otsustas viimane siiski lahkuda. „Radšenko palkas pätid teda läbi peksma, isegi tapma võib-olla. Tal on tuline kättemaks plaanis. Ta on väga agressiivne, nii palju kui me teame,“ ütles Demedjuk.

Lisaks töötajatele palkade maksmata jätmisele tegi Radšenko sellise saatusliku vea, et jättis maksma oma turvameestele. Kui viisakamad inimesed olid Benjamin Capitalist lahkunud, tulid nende asemele värvikamad inimesed, kellel olid tugevad sidemed Ukraina organiseeritud kuritegevusega. Investorid võtsid Radšenko turvamehed enda hoole alla ja viimased „peksid ta päris korralikult läbi“, ütles Demedjuk. Siis nad läksid Jeremenko järele, aga talle pakuti ihunuhtluse asemel välja võimalus nende heaks töötada, samal ajal Radšenko tekitatud võlga tagasi makstes.