Uued rahapesuvastased sätted jäävad Eesti seadustele veel alla

Miinimumkaristused, juriidiliste isikute vastutuselevõtt – paari aasta jooksul kõigi liikmesriikide õigusse jõudev Euroopa Liidu uus direktiiv täiendas rahapesuvastaste direktiivide kriminaalõiguslikke sätteid.

Justiitsministeeriumist kinnitati, et direktiivi kontekstis tuleb üle vaadata ka Eestis kehtiv rahapesu kuriteokoosseis ning veenduda, et see vastaks direktiivi nõuetele. Enamik Eesti reegleid on rangemad.

"Näiteks kohustab direktiiv eelkuritegudena käsitama vähemalt teatud nimekirja kuritegudest – Eestis käsitatakse seevastu kõiki kuritegusid rahapesu eelkuritegudena. Samuti on ka Eestis sätestatud vangistuse ülemmäär rangem sellest, mida nõuab direktiiv," selgitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus.

Uue rahapesuvastase võitluse direktiivi eesmärk on takistada ja katkestada kurjategijate ligipääs rahale, eriti kui see võiks olla terroristlikel eesmärkidel kasutatav raha.

Nõuete hulka kuuluvad rahapesuga seotud kriminaalkuritegude ja karistuste minimaalsed määrad, rahapesu eest on võimalik karistada kuni neljaaastase vabadusekaotusega ning kohtunikele antakse õigus määrata lisakaristusi nagu avaliku sektori rahastamise keelamine või trahvid.

Raskendavateks asjaoludeks loetakse seotust organiseeritud kuritegevusega ning seaduserikkumist teatavates ametites. Ühtlasi peab uus direktiiv abistama piiriüleste kuritegude uurimist ja määrab kindlaks, millise liikmesriigi kätte jääb uurimisel jurisdiktsioon ja kuidas teised liikmesriigid seda toetama peavad.

"Rahapesuvastane võitlus toimub peamiselt ennetavate meetmetega, kuid ka kuriteokoosseisude tõhustamisel on heidutav mõju. Ühetaolised rahapesukuriteod võimaldavad senisest paremini rahvusvahelist koostööd teha, sest seeläbi on tagatud, et liikmesriigid käsitaksid rahapesukuritegudena sarnaseid tegusid," lisas Rammus selgituseks.

Pärast avaldamist on liikmesriikidel kaks aastat aega direktiivi ülevõtmiseks.