• Jaga lugu:

    Nestor teise samba raha laialijagamisest: täielik absurd!

    Praeguse pensionisüsteemi rajamise juures olnud sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul ei tohi mingil juhul pikaajalisi sääste lihstalt ära kulutada.Foto: Joakim Klementi, Postimees/Scanpix

    Kui panna teise sambasse näiteks veel tööandjapensioniga raha juurde, võtaks see juba looduskatastroofi mõõtmed, rääkis Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder Äripäeva raadiosaates „Kuum tool“. Praeguse pensionisüsteemi rajamise juures olnud sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul on aga Isamaa idee lubada inimestel teise sambasse kogunenud raha ära kasutada täielik absurd.

    „Kui meil on kolm karpi, kuhu kogutud raha: televiisor, kingad ja pension, siis esimesest kahest võime me aeg-ajalt raha võtta lootuses, et paneme selle hiljem tagasi. Aga pensioni karbist me võtta ei tohi, sest see lööb meid hiljem meeletult,“ rääkis Nestor, kelle sõnul on näiteks Poolas ja Ungaris, kus pensionireform läbi kukkus, juba praegu väga väikesed pensionid, rääkimata tulevikust.
    Seederi sõnul on ta aga seda meelt, et teisel sambal polegi mingit mõtet. „Kui meil on esimene ja kolmas sammas olemas, siis ma ei näe sellisel riiklikul sunnismaisusel mõtet,“ märkis ta.
    Isamaa ettepanek: jätka, investeeri ise või võta välja
    Nõnda käiski erakond Isamaa möödunud nädalal välja tõsised teise pensionisamba reformimise ettepanekud, mille peamine idee on Seederi sõnul teha teine sammas vabatahtlikuks. „Mis tähendab seda, et teeksime inimesed oma pensionivara ja säästude omanikuks, mida nad täna sisuliselt ei ole. Ehk annaksime inimestele otsustusvabaduse ja -õiguse, kuidas oma säästudega ümber käia,“ rääkis Seeder.
    Kuula täispikka debatti siit:
    Pärast Isamaa teise samba reformi oleks inimesel kolm valikut: kas jätkata raha kogumist teise sambasse fondidesse samamoodi nagu seni, kanda kogutud raha edasi oma investeerimiskontole, kus seda saab oma käe järgi väärtpaberitesse investeerida, või võtta raha üldse välja ja lõpetada teise samba sissemaksed.
    „Jah, kes soovib, võib raha ka välja võtta ja otsustada, kas ta investeerib selle raha näiteks kinnisvarasse, hoonetesse, maasse. Või ostab välja oma maja või eluruumid, mis kindlasti paljudel juhtudel aitab inimese tulevasi kulutusi vähendada ja nii ka säästa,“ selgitas Seeder.
    Kui inimene jätkab teise samba fondi raha kogumist, siis suunab ta sinna iga kuu ikka 2% oma palgast, millele riik lisab tema sotsiaalmaksu arvel 4% palgast juurde. Ka isiklikule investeerimiskontole saab Seederi sõnul jätkata kogumist edasi samal 2% + 4% põhimõttel edasi. Kui inimene aga lõpetab kogumise ja võtab raha välja, siis edaspidi suunab riik Seederi sõnul selle 4% palgast tema esimesse sambasse ehk riiklikku pensioni, mis on siis tulevikus mõnevõrra suurem. Samamoodi, nagu see toimub praegu neil, kes pole teise sambaga liitunud.
    Nestor: kogujate arv väheneks drastiliselt
    Nestori sõnul ongi aga idee juures kõige absurdsem punkt see, et inimene võib kasutada pensioniks mõeldud raha millekski muuks. „Kui me kodus säästame raha ahju remondiks, sest suits tuleb tuppa, siis me ei tohiks selle raha eest televiisorit osta. Just see pool ettepanekust näib mulle täiesti vastutustundetu! See tähendab hulka inimesi, kes kunagi saavad väga madalat pensioni, aga kelle toimetuleku eest peab hoolitsema riik,“ märkis ta.
    Vabatahtlik kogumispension on meil Nestori sõnul juba praegu olemas kolmanda sambana, kust inimene saab ka raha välja võtta. Tema sõnul näitas viimane majanduslangus, et 135 000 kogujast jäi sinna alles vaid 100 000. „Mina ei süüdista neid, kes võtsid masu ajal oma raha kolmandast sambast välja, sest neil oli seda vaja. Kui me teeme aga teise samba samamoodi vabatahtlikuks, siis kui palju sinna inimesi jääb? Ilmselt jäävad need 100 000, kes ka täna kolmandas sambas on,“ rääkis Nestor, kelle sõnul vähendaks uus majanduslangus seda numbrit veelgi. Olgu öeldud, et novembri seisuga on teise sambaga liitunud üle 723 000 inimese.
    Seeder seevastu ei usu, et inimesed hulluks läheks ja massiliselt raha laristama hakkaks. Ta tõi näiteks Suurbritannia, kus tehti mõne aja eest sarnane muudatus. „Arvan, et inimesed oma talupojamõistusega paigutavad raha paremini, kui seda teevad fondid, mille tootlus ei kata ära isegi inflatsiooni,“ rääkis ta.
    Miks ei saa teised 4% kohe kätte?
    Nestori sõnul on aga raha väljavõtmise puhul veel üks äärmiselt oluline nüanss. „Kui need, kes on kogunud teise sambasse raha 2 + 4 skeemi järgi, saavad täna ka 4% kohe ära kasutada, siis need, kes pole teise sambaga liitunud, ei saa (neil on see suunatud esimesse sambasse, ehk riiklik pension on tulevikus sellevõrra suurem – toim). Aga miks ei saa? Naabrimees tahab ka äkki oma SMS-laenu ära maksta,“ rääkis Nestor.
    Seeder sellele küsimusele otsest vastust ei andnud, öeldes vaid, et Isamaa eesmärk ongi teine sammas riiklikust pensionisüsteemist lahti haakida. Nestori sõnul tagavad aga esimene ja teine sammas kokku meie põhiseaduses kirjutatud kohustuse maksta vanaduspensioni, mistõttu neid lahti haakida ei saa.
    Süsteemi on muutusi tarvis
    Ometi nentis ka Nestor, et teise samba süsteemi on tarvis muudatusi. „Võrreldes Isamaaga on meie idee see, et peame veel rohkem säästma, kui me tahame tulevikus kõrgemat pensioni saada,“ rääkis ta. Üks võimalus oleks Nestori sõnul tööandjate motiveerimine, et nad tasuks nn tööandjapensioni ehk suunaks omakorda raha inimeste kogumispensioni fondi. Selleks tuleks aga muuta maksustamist. „Kui täna maksustatakse tööandjapensionina inimese kontole kantavat raha sotsiaalmaksuga, siis piisaks sellest, kui maksustada näiteks ainult sotsiaalmaksu ravikindlustuse osaga,“ pakkus Nestor välja ühe idee.
    Meie pensionifondide nigelat tootlust aga Nestor üleliia suureks probleemiks ei pea ja tema sõnul on väited, nagu raha fondides põleks, ilmselge liialdus. Seda isegi hoolimata OECD värskest statistikast, mis näitas Eesti pensionifondide ülikehva tulemust. „Neid parandusi, mis tõstaksid tootlikkust ja vähendaksid haldustasusid, peab riik kogu aeg tegema. Meil on ju 23 fondi, valikuvõimalused on olemas,“ rääkis ta.
    Seederi sõnul aga peenhäälestusest enam ei piisa. „Sellega, et kohta, kus raha põleb, veel juurde visata ja luua tööandjapension, Isamaa kaasa minna ei saa. See on juba rumalus, mis haarab endas looduskatastroofi mõõtmed,“ märkis Seeder.
    Küll aga nõustus Nestor sellega, et edaspidi võiks kaaluda olemasolevasse süsteemi paindlikkuse toomist näiteks võimaluse andmisega ise oma raha osaliselt investeerida. Samuti on tema sõnul arutluskohti ka väljamaksete süsteemis.
    Valitsusest kõrvale jääda ei karda
    Seederi kinnitusel Isamaa ei karda, et teise samba reformi ideega nad edaspidi valitsusse ei saa. „Siin on kindlasti põhjust mõelda ja teha muudatusi kehtivasse süsteemi ja ma usun, et teised erakonnad on samuti võimelised mõtlema,“ rääkis ta.
    Nestori sõnul on aga sotsiaaldemokraatide jaoks teatud punased jooned. „Pikaajaliste säästude äratarvitamine ei saa olla selline idee, millega keegi nõuab valitsusse saamist,“ lausus ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Aasia turud kauplesid eri suundades Hiina majanduskasv 4%
Aasia aktsiaturud kauplesid esmaspäeval eri suundades, täna ilmusid ka Hiina jaemüüginumbrid, mis andsid aimu, kui suurt mõju avaldavad koroonaviiruse piirangud tarbimiskulutustele, mis pani Pekingi ka rahapoliitikat lõdvendama, vahendab Reuters.
Aasia aktsiaturud kauplesid esmaspäeval eri suundades, täna ilmusid ka Hiina jaemüüginumbrid, mis andsid aimu, kui suurt mõju avaldavad koroonaviiruse piirangud tarbimiskulutustele, mis pani Pekingi ka rahapoliitikat lõdvendama, vahendab Reuters.
Termoriietus, mida on testinud ja heakskiitnud kümned tuhanded kliendid
Erinevate uuenduste, koostöö ja muutuste ajal leiavad aset hämmastavad asjad. Ette­võtted, kus eile toodeti soomustehnikat, valmistavad täna kombaine. Kalameeste, jahimeeste ja reisimeeste varustust tootnud ettevõte pakub tänasel päeval vormirõivaste komplekte absoluutselt igasuguse profiiliga ettevõtete töötajatele. Rahvusvahelise ette­võtte SALMO esindaja Aleksei Antiptšik räägib Äripäevale, kuidas nad jõuavad täna oma ärikliendini.
Erinevate uuenduste, koostöö ja muutuste ajal leiavad aset hämmastavad asjad. Ette­võtted, kus eile toodeti soomustehnikat, valmistavad täna kombaine. Kalameeste, jahimeeste ja reisimeeste varustust tootnud ettevõte pakub tänasel päeval vormirõivaste komplekte absoluutselt igasuguse profiiliga ettevõtete töötajatele. Rahvusvahelise ette­võtte SALMO esindaja Aleksei Antiptšik räägib Äripäevale, kuidas nad jõuavad täna oma ärikliendini.
Heiki Einpaul: kõige kõvema kisaga pole alati kõige suurem probleem
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.