• Keskkonnaminister Siim Kiisler pooldas valitsuses ainsana alternatiivi Est-Fori tehase eriplaneeringu lõpetamisele.Foto: Andras Kralla
    Jaga lugu:

    Est-Fori tehase planeeringu jätku toetas ainult üks minister

    Kui valitsus otsustas neljapäeval lõpetada palju vastukaja tekitanud Est-Fori puiduväärindamise tehase riikliku eriplaneeringu menetlemise, siis palus üks minister protokollida oma eriarvamuse, vahendas Rahageenius.

    Kui valitsus otsustas planeeringu lõpetada, palus protokolli eriarvamuse märkida keskkonnaminister Siim Kiisler.
    "Kui aga on huvitatud omavalitsusi, siis miks mitte nendega koostööd teha? Eriti, kui nad pöörduvad valitsuse poole. Näiteks Viru-Nigula vald saatis peaministrile pöördumise, et riigi eriplaneering jätkuks meie territooriumi arvesse võttes," ütles keskkonnaminister.
    Kolm varianti valitsuse laual
    Valitsus teatas neljapäeval, et enne otsuse tegemist oli neil laual kolm varianti.
    Üks võimalus oli eriplaneeringuga edasi minna ning lasta rahandusministeeriumil välja selgitada kõik olulised asjaolud planeeringuala asendamiseks. Sellisel juhul oleks välistatud planeeringu koostamine Tartu- ja Viljandimaa piirkonnas ning see oleks asendatud võimalusel uue planeeringualaga.
    Teine võimalus oli senine eriplaneering lõpetada ning rahandusministeeriumil koos teiste ministeeriumidega välja selgitada kõik olulised asjaolud uue planeeringu algatamiseks seal, kus on olemas omavalitsuste nõusolek.
    Kolmas võimalus, mille kasuks valitsus otsustas, oli riigi eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine täielikult lõpetada.
    Kui valitsus otsustas kolmanda variandi kasuks, siis teatas keskkonnaminister Kiisler, et toetas esimest alternatiivi, sest kohalike omavalitsuste valmisolek oli olemas.
    Pikemalt saab lugeda Rahageeniusest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.