Alkoholi aastaraamat: eestlased toetavad piirangutega alkoholipoliitikat

Valdav osa elanikke ei lubaks alkoholireklaame tänavale ja üle poole elanikest keelustaks alkoholieklaamid ka meedia kanalites. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti elanikud toetavad jätkuvalt piirangutega alkoholipoliitikat, selgus täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) konverentsil tutvustatud alkoholi aastaraamatust „Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis“.

Konjunktuuriinstituudi läbi viidud elanike küsitlus näitas, et 39% elanikest pooldab väheste piirangutega ja 30% rangete piirangutega alkoholipoliitikat. Võimalikult liberaalset alkoholipoliitikat sooviks 15% vastanutest ja 16% ei osanud küsimusele vastata.

„Alkoholi ostuvõimalusi on Eestis piisavalt ning alkohol kergesti kättesaadav,“ ütles aastaraamatu koostaja, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Enam kui 90 protsendile elanikest asub lähim alkoholi ostukoht kuni 10-minutilise teekonna kaugusel.“

Vastanud keelustaksid reklaami

Veidi enam kui pooled täiskasvanud elanikud (53%) toetasid toitlustusasutustes alkohoolsetele jookidele ajalise müügipiirangu kehtestamist. Valdav osa elanikke (73%) ei lubaks alkoholireklaame tänavale ja üle poole elanikest keelustaks alkoholieklaamid ka raadios (61%), internetis, sotsiaalmeedias ja televisioonis (60%) ja trükimeedias (53%).

„Riik on tõstnud kiirest alkoholi jaehinda ja piiranud sellega alkoholi kättesaadavust, mis on kaasa aidanud piirikaubanduse hoogustumisele. On positiivne, et alates 2018. aastast hakkasid rakenduma ka muud alkoholipoliitika meetmed, nagu reklaami ja müügiedenduse piirangud,“ ütles Josing.

„Alkoholipoliitika tööriistakast sisaldab kümneid võimalikke meetmeid ja tark oleks neid mitmekesiselt rakendada. Oluline on ka see, et riigi elanikud mõistaksid ja toetaksid riiklikku alkoholipoliitikat," lisas Josing.

Alkoholi tarbimine on kerges languses

Eesti elanikud tarbisid 2017. aastal 8,6 liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta (10,3 l täiskasvanud elaniku kohta). Maailma terviseorganisatsiooni WHO hinnangul on 6 liitrit absoluutset alkoholi elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele.

Võrreldes 2016. aastaga mullu alkoholi tarbimine oluliselt ei muutunud ja võrreldes Eestile kõige kriitilisema 2007. aastaga on alkoholi tarbimine inimese kohta langenud ligi 4,5 liitrit. Kümne aastaga on kõige enam vähenenud kange alkoholi ja lahjemate jookide, nagu siidrid ja veinid, tarbimine (vastavalt 47 ja 63%), mõnevõrra vähem langes õlle tarbimine (13%).

Alkoholi kuritarvitamisega seotud probleemidest pidasid Eesti elanikud kõige murettekitavamaks sõiduki alkoholijoobes juhtimist (92%), kodust vägivalda (84%), isikuvastaseid kuritegusid (81%), avaliku korra rikkumisi, terviseprobleeme ja alkoholist põhjustatud pereprobleeme (igaüht 80%).

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Jaga lugu: