Õliühing ei jää peaministri põhjendusega rahule

Eesti Õliühingu tegevjuhi Magnus Brauni sõnul vastab tõele, et aktsiiside langetamisel vähenevad ka eelarvetulud, kuid seda siiski lühiajaliselt. „Poliitikud peavad eelarvet tehes vaatama numbritest kaugemale või siis vähemalt arvestama kaudseid näitajaid, nagu üldine elukalliduse tõus või ettevõtete järjest kasvavad üldkulud. Kui tarbimine tuleb tagasi Eesti maksu- ja tolliameti käeulatusse, hakkavad tulud kohe uuesti kasvama. Meie dialoogis nii peaministri kui rahandusministeeriumiga on kogu diskussiooni objektiks olnud prognoos, millise aja jooksul tulud taastuvad,“ ütles Braun pressiteate vahendusel.

Õliühingu tegevjuhi sõnul ei tohiks ära unustada, et kui aktsiise langetatakse, siis inimestele jääb rohkem raha kätte. “Riik kas usaldab oma inimesi või ei usalda. See on kõige praktilisem võit igale Eestimaa inimesele, sest kütuseaktsiis sisaldub pea igas ostu või teenuse hinnas,“ ütles Braun.

Eesti Õliühing teatab, et hindab kõrgelt dialoogi, mida on riigiasutustega peetud. „Suhtumine on olnud mõlemalt poolt avatud ja just seepärast soovib Eesti Õliühing oma klientide, eeskätt transpordiettevõtete ja eratarbijate poolt välja öelda, et aktsiiside langetamine peab püsima päevakorral ja mida varem see ära tehakse, seda väiksem on kahju Eesti majanduse konkurentsivõimele.“

Eesti Õliühing asutati 1993 aastal ja see koondab endas vabatahtlikkuse alusel ühinenud Eesti Vabariigis naftasaadustega tegelevaid ettevõtjaid. Õliühingus on 13 liiget, kelle tegevusalaks on mineraal- ja biokütustega tegelemine.