• OMX Baltic−0,08%302,85
  • OMX Riga0,05%869,91
  • OMX Tallinn−0,29%1 989,15
  • OMX Vilnius0,16%1 197,64
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,27%8 554,8
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • OMX Baltic−0,08%302,85
  • OMX Riga0,05%869,91
  • OMX Tallinn−0,29%1 989,15
  • OMX Vilnius0,16%1 197,64
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,27%8 554,8
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • 03.12.18, 12:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Volvo tippjuht: gaasiveokid tulevad nii või teisiti

Lähima 5–7 aasta vaates hakatakse linnasisesteks vedudeks kasutama rohkem elektriveokeid, riigisisesteks CNG-mootoriga ning rahvusvahelistes vedudes LNG-veokeid, on Volvo Trucks innovatsioonidirektor Lars Mårtensson veendunud.
Volvo Trucksi innovatsioonidirektori Lars Mårtenssoni sõnul peavad riigid rajama rohkem gaasitanklaid – kes suudab kiiremini ümber orienteeruda, sel on ka selge eelis.
  • Volvo Trucksi innovatsioonidirektori Lars Mårtenssoni sõnul peavad riigid rajama rohkem gaasitanklaid – kes suudab kiiremini ümber orienteeruda, sel on ka selge eelis.
  • Foto: Tõnu Tramm
Teemaveeb logistikauudised.ee kirjutas, et Mårtenssoni sõnul ootavad veokitööstust ees suured muudatused, sest kliimaleppe eesmärgid on ambitsioonikad ning diislikütusel sõitvad veokid ei suuda täita seda eesmärki ka siis, kui kasutusele võetakse kõik aerodünaamilised lahendused, hübriidsüsteemid jms.
“Tuleb hakata mõtlema alternatiivsetele kütustele. Paljuräägitud vesinik on veel liiga kauge tulevik, samuti on elektriveokite kasutamine mõeldav vaid linnades. Küll aga on lähema 5–7 aasta perspektiivis väga oluline roll just gaasiveokitel: CNG-mootoriga veokid siseriiklikel vedudel ning LNG-veokid rahvusvahelistes vedudes,” rääkis Mårtensson Göteborgis toimunud seminaril.
Tema hinnangul asendub lähiaastatel umbes 20% diislikütusel sõitvatest veokitest biogaasil sõitvatega.
See omakorda eeldab riikidelt kiiret tegutsemist, et hakata rajama rohkem gaasitanklaid: kes suudab kiiremini ümber orienteeruda, sel on ka selge eelis.
Pane tähele
Lars Mårtensson esineb samateemalise ettekandega ka 23. jaanuaril toimuval 7. Autovedajate aastakonverentsil, mille alapealkiri on “Kuhu edasi?”.
Samas teemaplokis räägib ka Stonewolf OÜ juhatuse liige Andrus Laul, kes katsetas nädala oma igapäevatöös CNG-veokit, ning Alexela Groupi juhatuse liige Marti Hääl, kelle ettekanne keskendub LNG veokite saabumisele meie teedele.
Programmiga saab lähemalt tutvuda siin.
Teine suund, kuhu veokitööstus liigub, on autonoomsus ehk isejuhtivad veokid. Mårtenssoni sõnul ei jõua ilma juhita veokid tavaliiklusesse ilmselt veel niipea, küll aga on sisuliselt valmis teedele tulema platooning-süsteem ehk üksteise taga sõitvad autorongid, mille juhtseadmed on sünkroniseeritud esimese veokiga.
Juhita veokeid katsetatakse aga juba edukalt erinevatel kinnistel territooriumidel, näiteks kaevandustes.
Uus väljakutse on panna prügiveokid end ise juhtima, kuid siin on veel liiga palju ohte, mis sellel täies mahus sündida laseks. Küll aga on võimalik panna prügiautod ühe tänava ulatuses ise edasi sõitma kuni järgmise konteinerini ehk piisab ühest inimest, kes tühjendab konteinereid, auto aga liigub ise.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele