Äripäev • 21. detsember 2018
Jaga lugu:

7 Äripäeva jõulupeaministrit ja nende kolm unistust

Äripäev küsis sügisel Äriplaani konverentsi eel ettevõtjatelt, mis oleksid nende esimesed sammud, kui neist saaks Eesti peaminister.

Andres Allikmäe, börsiettevõtte Harju Elekter juht

1. Ajaksin selja sirgu ja loobuksin asendustegevustest poliitilise profiidi kogumiseks.

2. Looksin ja realiseeriksin Eesti pikema vaate prioriteedid koos konkreetsete tegevuskavade ja vajaliku seadusloomega. Eelkõige teeksin olulisi ümberkorraldusi hariduspoliitikas ja forsseeriksin Eestile prioriteetsete erialade õppimist, loobuksin tasuta kõrghariduse andmisest, annaksin ühiskonnas selge sõnumi ja hoiaku eestimaise ettevõtluse toetamisest.

3. Astuksin samme kõikvõimalike vastasseisude asendamiseks dialoogi ja koostööga.

Börsiettevõtte Harju Elekter juht Andres Allikmäe.  Foto: Raul Mee

Markus Villig, tehnoloogiafirma Taxify juht

1. Tulevik kuulub tehnoloogiale ja Eesti ei ole selleks veel valmis. Kahjuks nendeks muudatusteks, mida vajame näiteks haridussüsteemi parendamiseks või Eesti kvalifitseeritud välistööjõule atraktiivseks muutmiseks, on vaja pikemaajalist kokkulepet, kui valitsuskoalitsioon tavaliselt võimaldab. Samas peavad olulised muudatused alguse saama juba täna, mitte näiteks viie aasta pärast, kui pooled meie tänastest kooliõpetajatest on läinud pensionile.

2. Kahjuks ei ole avalikkus veel aru saanud, kui suur probleem Eestis haridusega on. Eelmisel aastal omandas Eestis füüsikaõpetaja kutse kaks inimest, kellest üks on lapsepuhkusel ning teine kolis välismaale. Kui isegi Eesti parimad koolid ei suuda meeskonda reaalainete õpetajaid leida, siis tuleb tegutseda juba täna. Õpetaja kutse peab olema hästi tasustatud ja kõrge mainega, et Eestil oleks tulevik.

Tehnoloogiafirma Taxify juht Markus Villig.  Foto: Äripäev

Indrek Kasela, börsifirma PRFoods juht

1. Viiks ellu sotsiaaltoetuste reformi, et vähendada sotsiaalvaldkonna survet riigieelarvele.

2. Ühendaks mitu ministeeriumi ja kehtestaks maksimum­määra personalile. See oleks otseselt kuluefektiivne ning samuti vähendaks erasektori koormust tegeleda avaliku sektori koormistega.

3. Tõstaksin teadus- ja IT-investeeringute mahu samale tasemele vähemalt kaitse-eelarvega. Tankist efektiivsem on küberkaitsespetsialist ning madalapalgaliste riikliku sunnitööhõive asemel on vaja intelligentset tänapäevast inseneri või mehaanikut.

Börsifirma PRFoods juht Indrek Kasela.  Foto: Raul Mee

Vjatšeslav Leedo, suurettevõtja

1. Esiteks alustaks riigi juhtimise reformiga. Eesmärk on vähendada kolmandikku kuludest ja kuni poolt koosseisudest. Lõpetaksin ministeeriumites ja nende allasutustes või mõlemas kõik tegevused, mida saab pakkuda era- või kodanikusektor.

2. Alustaks seadusemuudatust, millega kaotaks kõik maksud. Riigi eksisteerimiseks vajaliku raha koguks ainult energia maksustamisega. Aga see on juba pikk jutt.

Suurettevõtja Vjatšeslav Leedo.  Foto: Raul Mee

Tiit Pruuli, Go Groupi omanik

1. Loeksin hoolikalt riigireformi kava, mille on koostanud Jüri Raidla meeskond. Analüüsiks ja hakkaks tegutsema. Mittetegutsemise eest tuleks mind vastutusele võtta.

2. Tõstaks Eesti inimvara arendamise prioriteediks number üks. Kui meid on alla miljoni, siis ei suuda me ülal hoida ei rahvuskultuuri ega majandust.

3. Teeksin tööjõu- ja maksureformi: sotsiaalmaksustaks esimesed 50 000, mis inimene teenib, sõltumata sellest, kas see on palk, üür, intress, dividend või muu. Praegu on olukord, kus mu taksojuhil on OÜ, mu elektrikul on OÜ, mu lapsehoidjal on OÜ ning samal ajal on haigekassa ja pensionikassa mõlemad raskustes.

Go Groupi omanik Tiit Pruuli.  Foto: Äripäev

Ain Hanschmidt, laeva-, kinnisvara-, hotelli- ja trüki­tööstusega tegeleva investeerimisettevõtte Infortar üks omanikke

1. Tõstaks riigi teadus- ja arengukulud 1 protsendile SKPst. Suurendaks rakendusuuringute rahastamise osakaalu teaduse rahastamises. ­Eelistaks alusuuringute rahastamisel tehnoloogiavaldkondi, kust tuleb tuleviku majanduskasv (kõrgtehnoloogiline tööstus, materjali- ja biotehnoloogia ja muu).

2. Viiks gümnaasiumi tasemel sisse soome ja rootsi keele õppe. Eesti majandusruum integreerub üha rohkem Soome ja Rootsiga ning äritasemel keeleoskus aitaks Eesti ettevõtetel tulevikus end Põhjamaades oluliselt paremini kehtestada.

3. Suunaks Eesti pensionifondide raha Eesti majandust elavdavatesse suurprojektidesse, näiteks Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu tee neljarajaliseks ehitamisse. Riik peaks väljuma ettevõtetest, mille arendamisega saaks erasektor palju paremini hakkama (energeetika ja muu).

Laeva-, kinnisvara-, hotelli- ja trüki­tööstusega tegeleva investeerimisettevõtte Infortar üks omanikke Ain Hanschmidt.  Foto: Äripäev

Olari Taal, suurettevõtja

1. Peaministrina saavutaksin erakondade vahelise kokkuleppe (et mitte raiuda kräunuval ja küünistaval kassil saba jupikaupa, vaid ühekorraga) täiemahulise riigireformi käivitamiseks. Selle tulemusel oleksime kümmekonna aasta pärast oma täpselt sihitud lihtsates riigiteenustes teistele eeskujuks ja näeksime välja atraktiivse investeerimismaana.

2. Lühemas plaanis valmistaksin ette maksureformi, kus ei maksustata rikkaks saamist, vaid rikkana elamist, ja isiku maksustamine on viidud ettevõtte tasandilt kodaniku tasandile.

3. Kõige lühemas ja kiiremas plaanis aitaksin erakondadel jaanalinnupea liiva seest välja kaevata, et nad mõistaksid ajaloolist tõde rahvaste rände põhjuslikust paratamatusest ja võimalusest seda oma riigi huvides pisutki reguleerida. Õnneks ei saa ma peaministriks.

Suurettevõtja Olari Taal.  Foto: Äripäev

Ettevõtjad vastasid küsimustele sügisel toimunud majanduskonverentsi “Äriplaan 2019” eel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas