Esmaspäevases hommikuprogrammis arutame koos riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga teisipäeval toimuva Brexiti-hääletuse võimalikke stsenaariume ja vaatame Valdo Kalmuga tagasi Tallinna Sadama börsiletuleku aastale.
- Lipud. Foto: Frank Augstein
Stuudiosse tuleb ka Äripäeva uuriva toimetuse juht Koit Brinkmann, kes räägib oma esmaspäeval avalduva loo "kangelasest" – suurtes võlgades kakaoärimehest, kes on sattunud prokuratuuri pihtide vahele.
Hommikuprogrammi veavad Jaanus Vogelberg ja Indrek Mäe.
Päev jätkub kolme saatega:
11.00–12.00 "Kuum tool". Saate fookus on sellel, milline peaks olema pärast valimisi Eesti välispoliitiline suund ja kuidas haakuvad sellega Eesti 200 plakatid ja EKRE valimisprogrammi lubadus EL-i liikmelisus vajaduse korral referendumile panna. Ühtlasi võtame vaatluse alla maailma suuremad teemad, nagu Hiina ja USA kaubandussõda ning Brexit – küsime poliitikutelt, kas Eesti peaks end nendes küsimustes kuidagi positsioneerima ja kas meil on nendes küsimustes midagi, mida saame enda huvides ära teha ja mõjutada.
Proovime leida vastuse küsimusele, mida tähendaks Eesti jaoks avatud vs suletud välispoliitilise suuna võtmine ning kuhu on nii Eesti kui ka maailm hetkel liikumas.
Nendel teemadel debateerivad saates sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand ning väliskomisjoni liige Henn Põlluaas Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast.
13.00–14.00 "Tööstusuudised eetris". Saates keskendume seekord masinatööstusettevõttele Fors MV – juttu on kasvust, investeeringutest, digitaliseerimisest ja paljust muust. Saates on külas ettevõtte juhatuse liige Ahti Talts ja tootmisjuht Gary Kaljuvee.
15.00–16.00 "Lavajutud". Saade on salvestatud Andmemajanduse foorumil. Informaatikateadlane ja tehisintellekti ekspert Kristjan Korjus kõneleb, kuidas masinõpe on ettevõtetes pigem mõtteviis kui imerelv. Isegi väga keerukates ettevõtetes moodustab masinõpe väga väikese osa kogu tehnoloogiast. Samas peetakse masinõpet tähtsaks ning masinõppe raamistikus asjade nägemine on tihti hindamatu väärtusega. Ettekandes kirjeldab Kristjan Korjus masinõppe inseneri erilist mõtlemist, mille mõistmine on tema hinnangul kasulik meile kõigile. Ta toob välja viis tegevust, milles viie aasta pärast tehisintellekt temast parem on, samuti sellised tegevused, milles tehisintellekt veel niipea eriti heaks ei saa.
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele