Tallinn näitas Margus Linnamäe firmale uuesti punast tuld

Juba läinud suvel jättis linnaplaneerimise amet detailplaneeringu koostamise algatamata, mille peale esitas firmade kaudu Linnamäele kuuluv Axis UPI OÜ Järvevana tee 7a kinnistu detailplaneeringu vähendatud mahus lahenduse. Selles võeti aluseks ka linnaametite ettepanekuid.

Vähendatud oli Järvevana tee ja Ülemiste järve vahel kitsa soolikana asuva 56 000 m² kinnistu hoonestuse mahtu. Detailplaneeringu esimeses lahenduses kavatseti sinna ehitada kokku 46 kolme- kuni kaheksakorruselist elamut ja ärihoonet koos 668 parkimiskohaga. Uue ettepanekuga jäi sellest järele 31 hoonet ja 342 parkimiskohta. Veel lisandus aga kinnistule eakate hooldekodu rajamine.

Axis UPI esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe märkis linnaplaneerimise ametile saadetud kirjas, et Ülemiste järve veepuhastusjaama kloorilao, kinnistu kohal toimuva lennuliikluse ning Järvevana tee autoliikluse mõjutusi tulevaste elanike tervisele tuleks hinnata detailplaneeringu koostamise käigus. Kui selgub, et need mõjutused kahjustavad tervist, tuleb Pikamäe sõnul detailplaneeringu lahendust vastavalt muuta või selle võimatusel detailplaneeringu koostamine lõpetada.

"Seevastu olukorras, kus eelnevalt viidatud negatiivsete faktorite mõju kinnistu kasutajatele ei ole hinnatud, ei saa meie hinnangul keelduda detailplaneeringu koostamise algatamisest," leidis Pikamäe saadetud kirjas.

Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Ignar Fjuk vastas hiljuti Pikamäele, et amet ei nõustu detailplaneeringu koostamist algatama ka muudetud algatamisettepaneku alusel, sest ettepanek ei vasta Tallinna üldplaneeringule ja ka muud asjaolud on jäänud samaks.

Algatamisettepanekus taotleti Tallinna üldplaneeringu muutmist. "Oleme seisukohal, et üldplaneeringu muutmine antud asukohas ei ole põhjendatud, kuna selleks puudub avalik huvi ja linnaehituslikud eeldused," kirjutas Fjuk.

Juba eelmisel suvel vastas linnaplaneerimise amet Axis UPI-le, et ei nõustu detailplaneeringu koostamist algatama samadel põhjustel. Koostati ka vastav linnavalitsuse korralduse eelnõu.

Detailplaneeringu algatamist ei toetanud siis Tallinna keskkonnaamet, transpordiamet ning linnaplaneerimise amet. Viidati kehtivale üldplaneeringule, mille järgi on seal roheala ning sinna võib ehitada üksikuid väikesemaid spordi- või puhkeehitisi. Toodi välja, et Järvevana tee on kõrgendatud kiirusrežiimiga põhimagistraal ning selle ehitamisel on arvestatud, et Ülemiste järve pool on roheala, kust ei lisandu täiendavat liikluskoormust.

Pikamäe esitas siis detailplaneeringu koostamise algatamata jätmise eelnõule vastuväite.

Muu hulgas viitas Pikamäe selles ebamõistlikule ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse puutumatuse riivele, kuna ettevõte ei saa talle kuuluvat kinnistut käsutada ega kasutada ning ainus seos kinnistuga on kohustus tasuda maamaksu. Aastatel 2005–2013 on Axis UPI maksnud maamaksu kokku üle 66 000 euro.

Ka viitas Pikamäe oma kirjas argumendina naaberkinnistule Järvevana tee 7b, mille puhul ei takistanud samasugused probleemid detailplaneeringu kehtestamist.

Naaberkinnistu sihtotstarve oli samuti tootmismaa ning hoolimata üldplaneeringu järgi rohealal asumisest muudeti üldplaneeringut ja kinnistu sihtotstarbeks sai ärimaa.

Seetõttu soovis Axis UPI linnavõimult selgitust, miks Järvevana tee 7b kinnistu puhul pidas linn võimalikuks detailplaneeringu kehtestamist ning Järvevana tee 7a puhul soovitakse detailplaneeringu koostamise algatamisest keelduda.

Veel mõne aja eest oli Järvevana tee 7a kinnistul peal pinnaveehaarde sanitaarkaitseala piirang. See tähendas, et majandustegevus oli kinnistul keelatud, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire.

Äripäev kirjutas 2017. aasta lõpul, et kinnistu omanik oli aasta varem esitanud riigi keskkonnaametile taotluse sanitaarkaitseala piiride muutmiseks nii, et Järvevana tee 7a kinnistu jäetakse täies ulatuses kaitseala piiridest välja. Üks põhjendus oli, et Tallinna linn ei soovi Ülemiste kaptaažiliini põhjaveevarude kasutamist ning kaptaažiliin kuulub likvideerimisele. Ettevõte likvideeris kinnistult puuraugud ning sanitaarkaitseala piirangut seal enam peal ei ole.

Õige pea pärast piirangu mahasaamist esitaski Axis UPI juhatuse liige Rene Teimann taotluse detailplaneeringu algatamiseks.