Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swedbanki eksjuht Raasuke: ärge pange mind sellesse olukorda

    Rahapesukahtlus puudutab Eesti, Läti ja Leedu Swedbanki üksuseid. Kõiki kolme on juhtinud ka praegune Luminori juht Erkki Raasuke.Foto: Andras Kralla

    Swedbanki Balti pangandust varem juhtinud Erkki Raasuke ütleb esimeses pikemas intervjuus pärast uue skandaali puhkemist, et rahapesu puudutab ilmselt enamikku Eestis tegutsevatest pankadest.

    Äripäev kirjutas, et rahapesukahtluse aastatel vastutas Swedbankis mitu inimest, teiste seas Raasuke, kes nüüd Luminori panka juhib. Praegu on kõige tugevama surve all Swedbanki grupi juht Birgitte Bonnesen, kes juhtis Balti pangandust pärast Raasukest ja Håkan Bergi.
    Raasuke vastutas Balti panganduse eest kolm aastat, enne kui 2009. aastal grupi finantsjuhiks edutati. Raasuke püsis finantsjuhi ametis veidi rohkem kui paar aastat ja lahkus Swedbankist ning liikus LHVsse.

    Järgneb intervjuu Erkki Raasukesega.

    Mida Swedbanki teemast arvate, milline mulje on?
    Ma jätan oma muljed iseendale. Loen uudiseid nii palju, kui neid on, ja jälgin, kuidas asjad arenevad.
    Kas see oli rahapesu, mis läbi Swedbanki käis?
    Selle hinnangu annavad pädevad uurijad. Seda enam, et olen ise selles ettevõttes töötanud ja Balti panganduse eest vastutanud.
    Seda enam, et olite Balti panganduse eest vastutav, usun, et küsin õigelt inimeselt.
    Olin Balti panganduse eest vastutav veebruarini või märtsini 2009. Peaaegu kümme aastat tagasi.
    Samasse perioodi jääb Sergei Magnitski juhtum ja sama raha seostatakse Swedbanki rahapesuskandaaliga.
    Nii-öelda Magnitskiga seotud ülekanded ja rahapesu ilmnesid aastaid hiljem. Selle kohta on uurimised tehtud, nii rahapesu andmebüroo kui ka prokuratuur oma seisukoha võtnud. Kui ma ei eksi, siis need asjad on avaldatud 2013. aastal.
    See uurimine ei puuduta ainult Swedbanki, vaid kõiki suuremaid Eestis toimivaid pankasid. Kui selle kohta on uut infot või küsimusi, peaks ehk uurimise avama ja teemat kommenteerima õiguskaitseorganid.
    Kui vastutasite Balti panganduse eest, siis mismoodi tehingutel silma peal hoiti, millised nõudmised olid?
    Arvan, et ma ei saa rääkida sellest, nagu ma ei saa rääkida ühegi endise tööandja spetsiifilistest sammudest või tegemistest. Panete mind valesse olukorda, kui küsite, kuidas seda tehti. Ma ei saa kirjeldada klientidega seotud protseduure või protsesse.
    Kas jälgiti tehinguid ja klientide tausta uuriti?
    Jah.
    Kas seda oleks pidanud tegema rohkem või oli see piisav?
    Sellel ajahetkel tehti seda parimate teadmiste ja oskuste järgi.
    Kui väga ise nendel aastatel tundsite huvi, millised tehingud läbi panga käivad? Millises mahus, kes on kliendid, tehingute taust – kõik, mis AMLi (rahapesuvastased meetmed –toim) juurde käib.
    AML oli sel ajal väga noor teema.
    Olematu?
    Ei olnud olematu. Võrreldes praegusega on need kaks väga erinevat maailma. Mäletan episoode, kus meil oli üksjagu tegemist, et lõplikke kasusaajaid selgitada. Neid teemasid oli.
    Mida tähendab üksjagu tegemist?
    Ei olnud nii lihtne saada teada keerulise kliendistruktuuri juures, kes on äride lõplik kasusaaja. Oli üksjagu vaja kliendile selgitada, miks see informatsioon on vajalik, miks see peaks olema dokumenteeritud ja nii edasi.
    Kellele selline klient silma jäi? Kuidas see teie lauale jõudis?
    Praegu seda teemat üle telefoni lahates selle pealiskaudsuses arvan, et teeme rohkem halba kui head. Ma ei taha detailidest rääkida. Mitte et siin oleks midagi salapärast, vaid arvestades teema komplekssust, siis see on pealiskaudne ja ebaprofessionaalne, mida teeme.
    Mis sai, kui te ei suutnud lõplikku kasusaajat välja selgitada?
    Ma ei jätka diskussiooni selliste detailide tasemel.
    Igatahes teie mõte on, et tollal tehti ja nõuti nii palju kui võimalik?
    Ei, ütlesin, et seda tehti oma parimate oskuste ja teadmiste järgi. Mitte kunagi ei tahtnud keegi teha halba pangandust. Ei siis ega ka hiljem.
    Arusaamised sellest, mis ja kuidas, on ajapikku muutunud, nagu paljudes valdkondades. See, mis käis Hansapangal ja Swedbankil kaasas, ja arvan, et käib siiani, on uhkus oma töö üle. Mitte tühi uhkus, vaid soov teha iga päev asju hästi ja järgmisel päeval teha neid veelgi paremini.
    Vahepeal on maailm edasi liikunud, mõned praktikad ja toimetamised, kas siis sularaha ümber või muud teemad, on ajas muutunud. Ajaga korrigeeruvad ka käitumismudelid.

    Ma ei mäleta, kas üldse tegin ettepanekuid.

    Erkki Raasuke
    Swedbanki eksjuht
    Kas tegite toona ettepanekuid, et muuta tõhusamaks klientide tehingute jälgimine ja tausta kättesaamine?
    Ütlen kolmandat korda, selliste detailide tasemel… See ei ole professionaalne diskussioon, mida peame.
    See on avalikkuses oluline teema. Teie mäletate seda aega kõige paremini.
    Küsisite, missuguseid ettepanekuid tegin mina. Niisugusesse detaili ei ole ma võimeline minema. Ma ei mäleta, missuguseid ettepanekuid tegin mina nende parandamiseks. Ma ei mäleta, kas üldse tegin ettepanekuid. Niisugusele küsimusele on võimatu korrektselt vastata.
    Kas sellele teemale oleks pidanud rohkem tähelepanu juhtima või on see tagantjäreletarkus?
    See on väga suures osas tagantjäreletarkus. Arvan, et rahapesuteemaga seoses on hulk käsitlemata teemasid, mida ajapikku hakatakse juurde rääkima. See on osaline tahk, mida avatakse.
    Tuleme maailmast, kus pangasaladus on olnud väga oluline kontseptsioon, mida hoida ja kaitsta ja kus on olnud pikka aega üleval seesmised monitoorimised selle suhtes, et mitte keegi teine ja võõras ei läheks konto juurde või kontole vaatama, mis seal toimub.
    Seda on alati väga kitsalt hoitud kogu selle 18 aasta jooksul, mis ma töötasin Hansapangas ja Swedbankis. Mul ei ole kunagi olnud ligipääsu klientide kontodele, sest minu töös ei ole olnud seda vaja.
    Selleks olid töötajad, kellel oli õigus vaadata, olgu siis haldurid või järelevalve.
    Seesmised üksused, kes nende teemadega tegelesid, olid siis täiesti olemas. Nad tegid oma tööd.
    Praegu tundub, et nad ei teinud piisavalt oma tööd.
    Aga miks te nii ütlete?
    Aastate 2007 kuni 2015 kohta tulevad välja näiteks maffiaga seotud Iskander Mahmudov, Seppikute rahaliikumised, Viktor Janukovitš.
    Te võtate seisukoha, et ajalooliselt on rikkumine toimunud. See võib olla hüpotees, aga selle seisukoha peaks võtma rahapesu andmebüroo koos politsei ja prokuratuuriga. Küsimus on, kas kahtlustäratavatest tehingutest on raporteeritud ja kui neid tehinguid, on olnud üle mingisuguse piiri, siis kas pangasuhe on lõpetatud – need on asjakohased küsimused… Teoreetilist diskussiooni ei ole mõtet pidada teiste turuosalistega, vaid selleks on pädevad organid olemas. Küsige rahapesu andmebüroolt, kas nad olid teadlikud niisugustest tehingutest.
    Tahan Birgitte Bonneseni kohta küsida. Kui vaatate kõrvalt konkurendi, endise töötajana, siis milline mulje on teil Swedbanki kommunikatsioonist ja retoorikast?
    Ma ei kommenteeri endist tööandjat. Ma olen Swedbankist kui institutsioonist olnud ja olen väga kõrgel arvamusel.

    Ma ütlesin, et rohkem ma Swedbanki ei kommenteeri. Ärge pange mind sellesse olukorda, sest olen selles ettevõttes töötanud.

    Erkki Raasuke
    Swedbanki eksjuht
    Kas kriitika, et Swedbank on lasknud aastaid kahtlasel rahal läbi minna, on teie hinnangul põhjendatud?
    Ma ütlesin, et rohkem ma Swedbanki ei kommenteeri. Ärge pange mind sellesse olukorda, sest olen selles ettevõttes töötanud.
    Sellepärast ma panengi teid sellesse olukorda.
    (Naerab) Okei, võib-olla mõnes teises situatsioonis. Arvan, et nad peaksid oma töid ja tegemisi ise kommenteerima.
    Kui palju jälgisite mitteresidentide tehinguid, mis olid seotud just Venemaaga?
    Mis puudutab Swedbanki seesmist tööd, annavad kommentaari Swedbanki inimesed.
    Räägin perioodist, kui teie seal olite.
    Küsisite, kas klientide tausta ja majandustegevust monitooriti. Vastus on jah. Seda tehti oluliselt väiksema intensiivsusega, kui seda on ajapikku edasi tehtud. Kindlasti tehakse seda täna teise sügavusega.
    Kas mäletate toonasest ajast mõnda suuremat klienti …
    Ärge sinna nüüd minge.
    Kui mõtlete sellele ajale tagasi, kas mäletate mõnda suuremat klienti, kellel olid kahtlased tehingud-rahaliigutamised ja kellega lõpetati leping või siis suutis ta kuidagi tõestada tehingute tausta?
    Ühtegi klienditegevust ma ei kommenteeri hüpoteetiliselt ega ka nimeliselt.
    Kui teie ajast tuleks välja väga suuri kahtlaseid tehinguid, siis kuidas saaks nende läbiminekut Swedbankist selgitada?
    Ma ei oska sellele hüpoteetilisele küsimusele vastata. Siis peaksid meil olema tehingud nii-öelda ees ja peaksime vaatama nendele otsa, et mis võis olla see põhjus: a) kas nad üldse sündisid ja b) kui nad sündisid, siis mis võis olla põhjus, et nad sündisid ja jäid tähelepanuta.
    Swedbanki skandaal ei tulnud ju ootamatult. On oletatud, et rahapesu on (peale Danske) läbi käinud ka teistest Eestis tegutsevatest pankadest.
    Jah, sellest on olnud puudutatud ilmselt, ma ei julge öelda, et kõik, aga enamik pankadest. Arvatakse, et see on väike ühekohaline number protsentides, mis moodsast rahapesust tuvastatakse ja kinni püütakse.
    Kui palju te suutsite LHVs kinni püüda?
    Seda peate küsima LHVst. Ärge küsige mu käest detailseid küsimusi mu endiste tööandjate kohta. Teate, et ma ei saa seda kommenteerida.
    Kuidas on Luminoris tehingute kinnipüüdmisega, klientide tausta tuvastamisega?
    Oleme väga ranged.
    Kuidas see väljendub? Küsite tehingute kohta üle, kui detailselt ja kui tihti?
    Võib-olla peaks siis rääkima päris valdkonda igapäevaselt juhtivate inimestega.
    On teile ülevaade tehtud?
    Loomulikult. On online-monitoorimine, 24/7 käib klienditehingute monitoorimine.
    Kui tihti teile selle kohta ülevaade tehakse või kuidas info teieni jõuab?
    Saan regulaarseid ülevaateid sellest, kui palju on tehinguid kinni peetud, lisainformatsiooni küsitud ja tehinguid poolel teel katkestatud.
    Kui suured numbrid need on: katkestamised või klientidest loobumised?
    Need numbrid ei ole avalikustamiseks.
    Luminor on liitumisel (Nordea ja DNB – toim) tekkinud pank – kas võib välja tulla luukeresid minevikust?
    Enne Luminori loomist tegid mõlemad emapangad väga põhjaliku ülevaate.
    Sisuliselt sama ütles hiljuti ka Swedbank (kui viitas probleemide puudumisele – toim).
    Kas esitasite mulle küsimuse või väidate midagi? Teeme selle selgeks enne.
    Toon lihtsalt välja, et Swedbanki puhul oli samamoodi. Nagu aru saan, siis teie teada on eelnevad pangad teinud väga põhjaliku analüüsi.
    Mõlemad emapangad on teinud põhjaliku analüüsi, seda on teinud ka sissetulev uus investorite konsortsium. Kõigele lisaks teeme praegu ise analüüsi, sest varasemad ei läinud ajaloos nii kaugele tagasi. Varasemad puudutasid viimast kolme-nelja aastat, nüüd oleme läinud kümme aastat tagasi.
    Kui palju kahtlaseid tehinguid tuli välja viimase kolme-nelja aasta analüüsimisel? Avastamata asju.
    Kõik kahtlased tehingud või mittesobivad kliendisuhted – nendest on teavitatud rahapesu andmebürood.
    Ka praegu, tagantjärele?
    See ei ole avalik informatsioon. Suisa seadusega on keelatud avaldada, missuguste klientide kohta ja kui palju on rahapesu andmebüroole informatsiooni esitatud.
    Miks te analüüsiga kümne aasta taha läksite?
    Et olla kindel, et teame kõike, mida ajalugu sisaldab.
    Kas Luminoril on luukered kapis? Info põhjal, mida praegu näinud olete.
    Mida tähendab luukere kapis? Luukereks võib pidada, kui definitsiooni proovin sisustada … Seda võib sõnastada nii, et kas on olemas kahtlaseid tehinguid, rahapesulaadseid või selgeid rahapesutehinguid, millest ei ole teavitatud rahapesu andmebürood.
    Me ei ole leidnud üle teatava mahu tehinguid, mis oleksid kriitilised suuruse või tähenduse poolest, mida pole raporteeritud. Mis ei tähenda, et neid ei või olla, aga me pole neid leidnud.
    Tagantjärele raporteerimist ei ole ka olnud?
    Sellele jätan vastamata, sest see on krediidiasutuse ja rahapesu andmebüroo vaheline teema.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones ja S&P 500 hoiavad tõusutrendi, kuid tarbijaid hirmutab inflatsioon
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis reedel, lõpetades kaheksanda järjestikuse võiduka päeva ja registreerides oma parima nädala 2024. aastal.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis reedel, lõpetades kaheksanda järjestikuse võiduka päeva ja registreerides oma parima nädala 2024. aastal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Jaak Roosaare hindab üksipulgi kohalikku aktsiaturgu
Jaak Roosaare endagi käsi on sügavalt Tallinna börsil ning ühes Igor Rõtoviga teeb investor ülevaate, milliseid Eesti aktsiaid osta ning millised maha kanda.
Jaak Roosaare endagi käsi on sügavalt Tallinna börsil ning ühes Igor Rõtoviga teeb investor ülevaate, milliseid Eesti aktsiaid osta ning millised maha kanda.