Jaak Nigul: kui ettevõtlusest kuu aega maksuraha ei tuleks, näeksime, kuidas riik kinni jookseb

Tundub lihtne, aga teatud grupid seda tänini ei mõista või ei taha tunnistada. Arusaam, et raha tuleb seinast ja piim poest, näib olevat niivõrd juurdunud, nn lumehelbekeste ühiskond juba sedapalju käegakatsutav, et neile ilmingutele vastu seismine tundub võitlusena tuuleveskitega.

Aga nagu Nigul ise ütleb – midagi on vaja riigiametnike teadlikkuses ja avalikus suhtumises töösturitesse, sh puidutöösturitesse ja ettevõtjatesse üldse muuta, sest vastasel juhul lõpetame oma hääbuva rahvaarvuga vaesuses vireleva väikeriigina kusagil Euroopa perifeerias ja kellelgi pole meiega asja.

Tänavu presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi saanud Jaak Nigul teab mida räägib, sest on alates aastast 2002 juhtinud erinevaid ettevõtmisi, suurim neist äriprojektidest, kui nii võib öelda, on kahtlemata tema isa Olev Niguli enam kui 40 aasta pikkuse juhtimise all edenenud Tarmeko.

See ei sõltu niivõrd sellest, kas järgmine juht on eelmise poeg või tütar, vaid ikka sellest, kas ta oskab õigel ajal õigeid valikuid teha. Kui ta teeb vale otsuse, siis ei aita see järjepidevus ka enam midagi.

Õige otsus on olnud aeg-ajalt teatud ärisuundade sulgemine ja uutele keskendumine. Kui paljukirutud exceli-tabel ikka näitab, et olemasoleva kulubaasiga ja turuhindadega mingit toodet toota ei kannata, siis tuleb see ära lõpetada. Kui me 2007. aasta lõpus panime männimööbli tootmise kinni, siis nüüd saame mõelda, et see oli õige otsus. Aga tänaseks on olemas ka teadmine, et me oleks pidanud selle sulgema juba viis aastat varem. Meile tundus, et pole enam mõtet teha, aga emotsionaalselt oli see väga raske otsus.

Loe täismahus artiklit Äripäeva teemaveebist Metsamajandusuudised.ee.