Riigieelarve puudujääk suureneb poole miljardi võrra
Prognoosi järgi suureneb valitsussektori nominaalne puudujääk 2023. aastal käesoleva aastaga võrreldes ligikaudu poole miljardi euro võrra ning kasvab lähima nelja aasta peale kokku 2,9 miljardi euro võrra.
Eelarvenõukogu aseesimehe Andrus Alberi sõnul on erakorraliste aegade leevendamiseks võetud ette püsikulude tõus, aga pole püsitulude tõusu.
Foto: Andres Haabu
Valitsus kiitis teisipäeval heaks viis riigieelarvega seotud eelnõu ning plaanib järgmise aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia heaks kiita ja parlamendile üle anda eeloleval neljapäeval. Siis on võimalus sellega tutvuda ka avalikkusel.
Kujutlus, et kulutusi ja toetusi on võimalik kasvatada ilma makse tõstmata või millestki muust loobumata, on illusioon, ütles vabariigi president Alar Karis esmaspäeval riigikogu avaistungil.
Maksu- ja tolliametile tasuti juulis 1,05 miljardit eurot maksutulu ehk 12,5 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal, seitsme kuuga on eelarvest täidetud 60,1 protsenti.
Eelarvenõukogu ei ole olnud rahandusministeeriumi prognoosi hinnates järjepidev ning tema käsitlusviis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhimõttega, kirjutab ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juht Raoul Lättemäe ministeeriumi vastuses nõukogu kriitikale.
Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) on avatud toetus, mille eesmärk on vähendada Eestis pakendijäätmete teket ja toidukadu. Toetusega saab muuta pakendeid kestliku disaini abil paremini ringlussevõetavaks, asendada ühekordseid pakendeid korduskasutuslahendustega, luua digilahendusi, mis aitavad planeerida toidukoguseid ja rajada toidujagamiskappe.