Väekunst, mis ravib meelt ja keha

Hiina võimlemiskunstiga qigong saab tegeleda igal pool, pildil teeb 10 aastat ala juhendaja olnud Tiina Hindrichson harjutusi Pärnu tennisehalli kõrval.   Foto: Eiko Kink, Äripäev

Qigong on hiina tervisevõimlemine, mille traditsioonid ulatuvad 5000 aasta taha. Võrreldes Eestis juba laialt tuntud ja levinud jooga ning taijiga on qigong säilitanud oma salapära.

Hiinas on qigong’i liike pea 2000. Võimlemiskunsti on ka teaduslikult uuritud ning riik toetab ja soosib qigong’iga tegelemist, et vähendada ravikulusid.

Qigong’i harjutatakse erinevatel eesmärkidel: meditsiinilistel põhjustel, ettevalmistuseks võitluskunstidega tegelemisele, vaimseks kirgastumiseks. Eestis praktiseeritakse seda eelkõige terve olemise eesmärgil, psühho­füüsilise treeninguna.

OÜ Selge Pilt omanik, koolitaja ja arengu­toetaja Kristjan Otsmann hakkas qigong’i praktiseerima 2002. aastal. “Olin enne paar aastat taiji’ga tegelenud ja otsisin uut treeningkohta. Mind juhatati Mart Parmase juurde. Tema ütles, et taiji on kõrgkooli tase ja enne on vaja qigong’i teha,” rääkis Otsmann.Annab tervise ja rahuliku meele

Qigong’iga tegelejad kiidavad, et harjutused mõjuvad hästi mitme tervisehäda puhul: kaovad selja­valud, käed ja jalad ei külmeta enam, leevenevad lihaspinged ja -valud. Harjutuste aeglased liigutused rahustavad psüühikat ja rahulik olek võimaldab organismil end ise üles turgutada.

Otsmann kinnitas, et harjutuste mõju on tõepoolest lai. “Ma olen vähem haige, olen rahulikum, oskan end paremini juhtida, mõtlen klaarimalt. Kui vaja, olen “tuim tükk”. Rahulik meel ja parem tervis ongi see, mida ­qigong mulle annab.”Qigong’i võib maakeeli kutsuda ka väekunstiks: qi tähendab hingust ehk väge, gong on ringkäik ehk töö, mida vägi teeb. Qigong õpetab energiat ja väge esile kutsuma ja seda targalt kasutama.  Qigong’iga tegelemiseks ei pea tingimata olema kursis hiina meditsiini või Kaug-Ida filosoofiaga, aga põhjalikumale harrastajale tuleb see kasuks. Qigong’is on igal liigutusel mõte ja põhjendus, miks seda tehakse, millist organit, akupunktuuripunkti või meridiaani see mõjutab. 

Chi kung ehk qigong

Ligilähedane hääldus [tšigun]

Hiina traditsiooniline hingamisharjutuste ja meditatsiooni süsteem organismi energia­taseme tõstmiseks, Hiina rahvameditsiini üks suundadest.

Tervendab ja annab sisemise tasakaalu,aitab saavutada kontrolli hingamise, keha ja meele üle.

Tugevdab immuunsüsteemi, ergutabseedimist ja vereringet, annab hea tuju ja meelerahu.

Treenimiseks pole vaja erivarustust ega ­-riietust.

Harjutusi tehakse istudes või seistes, kakõndides ja lamades.

Jõukohane füüsiliselt kõigile, ka treenimata inimestele. Piiratud liikumisvõimega, eakad või haiged inimesed saavad teha hingamis- ning mõtteharjutusi.

Hommikuvõimlemise asemel

Jurist ja ehitusettevõtja Mihkel Uus jõudis qigong’ini 2003. aastal, mil otsis idamaist distsipliini, mis arendaks nii vaimselt kui ka füüsiliselt. “Alustasin taiji’ga, ent keskendusin siis qigong’ile. See kehakunst arendab sisemist ja füüsilist väge tasakaalukalt ega rõhuta võitluslikku poolt. Seal on harjutused liigestele, lihastele, tasakaalu harjutamiseks ja muuks. Qigong annab meelerahu ning argipäevane tung ja torm ei kõiguta sind enam,” selgitas ta.Uus tegeleb ka triatloniga ja mängib jalgpalli. Qigong’i harjutusi teeb ta iga päev hommikuvõimlemise asemel ning osaleb üks-kaks korda nädalas rühmatreeningul. Ta ütles, et kui mõni päev vahele jääb, tekib ebamugav tunne, keha oleks justkui kinni ja selgroog paindumatu.

Harjutused arendavad hästi selja tugi­lihaseid, hea koormuse saavad ka jalalihased. Qigong tugineb hiina terviseõpetusel, kuhu on kaasatud lisaks füüsilistele harjutustele hingamis- ja hääleharjutused, massaažielemendid ja meditatsioon ning kujutluspildid. Viimased annavad praktilise arusaamise, kuidas energia kehas liigub.Tulemused saabuvad tasapisi

Otsmann iga päev ei harjuta. “Praeguses eluetapis, mil lapsed on väikesed, see ei õnnestu. On olnud aegu, mil olen qigong’i teinud poolteist tundi varahommikul, kuus korda nädalas. Praegu üritan harjutada kolmel-neljal päeval nädalas, pool kuni poolteist tundi,” rääkis Otsmann.

Qigong’is pole mõtet oodata kiireid tulemusi, sellest tähtsam on järjepidevus. “10 minutit päevas – see on aeg, mil inimene loeb netist mõnd mõttetut uudist või jalutab kolm-neli korda külmkapi juurde. Alustage kas või viiest minutist ja paari kuu pärast märkate, et pole ajaliselt midagi kaotanud, aga olete väikese pingutusega saavutanud hea tulemuse,” julgustas Uus.

Theraapia5 OÜ omanik Tiina Hindrichson on qigong’i juhendaja 2005. aastast. Ta jõudis hiina võimlemise juurde juhuslikult. “Tegelesin joogaga ja olin jõudnud sellise harjutuste kompleksini, mis nõudis keskendumiseks vaikust ja tunni pikkust ajavaru. Olen liikuv ja rahutu tüüp ning mul oli väga raske leida sellist vaikust ja aega. Qigong’iga tegelema hakates läksin justkui lihtsama vastupanu teed. Qigong pakkus võimaluse teha kõike käigu pealt: kui liikusin ühest ruumist teise, tegin hingamisharjutusi, kui olin oma kabinetis ja mul oli pool tundi vaba ­aega, tegin mõne harjutuse, et vere­ringet elavdada,” rääkis ta.

Qigong – liigutus, hingamine, mõte

Tiina Hindrichson, THeraapia5 OÜ  omanik

Qigong annab tasakaalu nii kehale kui ka meelele. Tõlkes tähendab see energia liigutamist. Spontaanne qigong on näiteks see, kui tõused pärast pikka istumist, sirutad end, hingad sügavalt sisse ning tunned, kuidas selja kangus kaob ja pea läheb selgemaks. Eluenergia liigub koos vereringega.

Qigong koosneb füüsilistest liigutustest, hingamisest ja mõtte ehk tähelepanu suunamisest. Kogu tegevus on mõtestatud ja läbi tunnetatud. Näiteks tunnetad kätt üles tõstes ja sirutades, kuidas liiguvad õlg, küünarnukk ja ranne, kuidas sõrmed sirutuvad. Tihti oleme igapäevaelus endast “väljas”, see tähendab et meie tähelepanu on suunatud endast väljapoole, teistele inimestele ja ümbritsevale. Tähelepanu on hajutatud, oleme hajameelsed. ­Qigong õpetab olema endaga ­rohkem kontaktis, tajuma täpsemalt oma tegevust ümbritsevas v­irvarris, keskenduma tulemuslikumalt ja mitte ärrituma.

Alusta koordinatsioonist. Algajad alustavad keha tunnetusest ja koordinatsiooni­harjutustest, õpitakse tähele­panu suunama. Näiteks hingatakse sügavalt sisse ja tunnetatakse, kuidas rindkere avardub, või painutatakse keha kõrvale ja jälgitakse, kuidas ühel küljel lihased lõõtsana kokku liiguvad ja teisel küljel venivad. Qigong’is, nagu ka teistes idast pärit praktikates (jooga, taiji), on liikumine mõtestatud, sel on sisu.  

Kõrgem pilotaaž qigong’is on aga see, kui liigutus tehaksegi mõttes. Võid seista tänaval täiesti liikumatult ja teha samal ajal qigong’i. Su mälus on harjutus koos hingamise ja meele suunamisega ning sa teed seda mõttes. Mina näiteks harrastan seda autoroolis, kui mõni liiklushuligaan on mind endast välja ajanud.

Qigong on võimalusterohke, aga sellega on nagu klaverimänguga: kõigepealt tuleb heli­redel ehk baasharjutused ja -võtted se

Tunneta iga lihaskiudu

Kartus, et ühtede ja samade harjutuste tegemine ära tüütab, on Otsmanni sõnul põhjendamatu, sest kõike võib tehniliselt lihvida lõpmatuseni. “Olen teinud algajate harjutusi kaheksa aastat hiljem ja kogenud nende mõju hoopis uuel, sügavamal tasandil – sa teed samu asju, aga teistmoodi. See on kui lõputu spiraal,” kirjeldas ta.

Otsmann lisas, et kui mõni harrastaja võtab ühe vormi ja lihvib selle täiuslikkuseni, siis teised koguvad erinevaid qigong’e. “Mina olen pigem kollektsionäär, lemmikvorme on ligi kümmekond,” lisas Otsmann.

Kõrvaltvaatajale jätab qigong mulje treeningust, mis ei nõua erilist pingutust. Uus kinnitas, et nii ei ole. “Näiline staatilisus annab tegelikult päris hea füüsilise koormuse. 30–40 minutit treeningut väsitab lihas­grupid sama palju ära kui 10 kilomeetrit jooksu. Kiiresti harjutusi teha pole mingi vaev, oma keha valitsed siis, kui suudad teha asju aeglaselt. Mida aeglasem, seda meisterlikum,” ütles ta.

Qigong on Uue jaoks kehakunst, mis õpetab kannatlikkust, oma keha kuulama ja kontrollima – ning see pole kunagi igav. “Kui muudad oma keha asendit kas või millimeetri võrra, tunnetad selle mõju. Õpid oma keha lihaskiu haaval tundma ning saad selle kaudu temaga paremas läbisaamises elada ega koorma teda üle,” rääkis ta.

Juhendaja peab olema kogenud

Qigong’is on tähtis järjepidevus, kehakunstiga soovitatakse tegeleda iga päev, parim aeg harjutamiseks on hommikupoolik.

Harjutuskomplekside – nii qigong’is kui ka taiji’s nimetatakse neid vormideks – pikkus varieerub kümmekonnast minutist pooleteise tunnini.

Qigong’iga tegelev koolitaja Kristjan Otsmann, kes on ka ise olnud qigong’i juhendaja, soovitas treeningpaiga otsijal küsida õpetaja kogemuse kohta. “Eestis on see laiem probleem, et loetakse paar raamatut läbi ja hakatakse teisi õpetama. Hiinlased ütlevad, et minimaalne aeg praktiseerimiseks on 10 aastat, enne kui juhendajaks pürgida,” ütles ta.

Hetkel kuum