Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väekunst, mis ravib meelt ja keha

    Hiina võimlemiskunstiga qigong saab tegeleda igal pool, pildil teeb 10 aastat ala juhendaja olnud Tiina Hindrichson harjutusi Pärnu tennisehalli kõrval. Foto: Eiko Kink, Äripäev

    Qigong on hiina tervisevõimlemine, mille traditsioonid ulatuvad 5000 aasta taha. Võrreldes Eestis juba laialt tuntud ja levinud jooga ning taijiga on qigong säilitanud oma salapära.

    Hiinas on qigong’i liike pea 2000. Võimlemiskunsti on ka teaduslikult uuritud ning riik toetab ja soosib qigong’iga tegelemist, et vähendada ravikulusid.
    Qigong’i harjutatakse erinevatel eesmärkidel: meditsiinilistel põhjustel, ettevalmistuseks võitluskunstidega tegelemisele, vaimseks kirgastumiseks. Eestis praktiseeritakse seda eelkõige terve olemise eesmärgil, psühho­füüsilise treeninguna.
    OÜ Selge Pilt omanik, koolitaja ja arengu­toetaja Kristjan Otsmann hakkas qigong’i praktiseerima 2002. aastal. “Olin enne paar aastat taiji’ga tegelenud ja otsisin uut treeningkohta. Mind juhatati Mart Parmase juurde. Tema ütles, et taiji on kõrgkooli tase ja enne on vaja qigong’i teha,” rääkis Otsmann.Annab tervise ja rahuliku meele
    Qigong’iga tegelejad kiidavad, et harjutused mõjuvad hästi mitme tervisehäda puhul: kaovad selja­valud, käed ja jalad ei külmeta enam, leevenevad lihaspinged ja -valud. Harjutuste aeglased liigutused rahustavad psüühikat ja rahulik olek võimaldab organismil end ise üles turgutada.
    Otsmann kinnitas, et harjutuste mõju on tõepoolest lai. “Ma olen vähem haige, olen rahulikum, oskan end paremini juhtida, mõtlen klaarimalt. Kui vaja, olen “tuim tükk”. Rahulik meel ja parem tervis ongi see, mida ­qigong mulle annab.”Qigong’i võib maakeeli kutsuda ka väekunstiks: qi tähendab hingust ehk väge, gong on ringkäik ehk töö, mida vägi teeb. Qigong õpetab energiat ja väge esile kutsuma ja seda targalt kasutama.  Qigong’iga tegelemiseks ei pea tingimata olema kursis hiina meditsiini või Kaug-Ida filosoofiaga, aga põhjalikumale harrastajale tuleb see kasuks. Qigong’is on igal liigutusel mõte ja põhjendus, miks seda tehakse, millist organit, akupunktuuripunkti või meridiaani see mõjutab. 

    Chi kung ehk qigong

    Ligilähedane hääldus [tšigun]

    Hiina traditsiooniline hingamisharjutuste ja meditatsiooni süsteem organismi energia­taseme tõstmiseks, Hiina rahvameditsiini üks suundadest.

    Tervendab ja annab sisemise tasakaalu,aitab saavutada kontrolli hingamise, keha ja meele üle.

    Tugevdab immuunsüsteemi, ergutabseedimist ja vereringet, annab hea tuju ja meelerahu.

    Treenimiseks pole vaja erivarustust ega ­-riietust.

    Harjutusi tehakse istudes või seistes, kakõndides ja lamades.

    Jõukohane füüsiliselt kõigile, ka treenimata inimestele. Piiratud liikumisvõimega, eakad või haiged inimesed saavad teha hingamis- ning mõtteharjutusi.

    Hommikuvõimlemise asemel
    Jurist ja ehitusettevõtja Mihkel Uus jõudis qigong’ini 2003. aastal, mil otsis idamaist distsipliini, mis arendaks nii vaimselt kui ka füüsiliselt. “Alustasin taiji’ga, ent keskendusin siis qigong’ile. See kehakunst arendab sisemist ja füüsilist väge tasakaalukalt ega rõhuta võitluslikku poolt. Seal on harjutused liigestele, lihastele, tasakaalu harjutamiseks ja muuks. Qigong annab meelerahu ning argipäevane tung ja torm ei kõiguta sind enam,” selgitas ta.Uus tegeleb ka triatloniga ja mängib jalgpalli. Qigong’i harjutusi teeb ta iga päev hommikuvõimlemise asemel ning osaleb üks-kaks korda nädalas rühmatreeningul. Ta ütles, et kui mõni päev vahele jääb, tekib ebamugav tunne, keha oleks justkui kinni ja selgroog paindumatu.
    Harjutused arendavad hästi selja tugi­lihaseid, hea koormuse saavad ka jalalihased. Qigong tugineb hiina terviseõpetusel, kuhu on kaasatud lisaks füüsilistele harjutustele hingamis- ja hääleharjutused, massaažielemendid ja meditatsioon ning kujutluspildid. Viimased annavad praktilise arusaamise, kuidas energia kehas liigub.Tulemused saabuvad tasapisi
    Otsmann iga päev ei harjuta. “Praeguses eluetapis, mil lapsed on väikesed, see ei õnnestu. On olnud aegu, mil olen qigong’i teinud poolteist tundi varahommikul, kuus korda nädalas. Praegu üritan harjutada kolmel-neljal päeval nädalas, pool kuni poolteist tundi,” rääkis Otsmann.
    Qigong’is pole mõtet oodata kiireid tulemusi, sellest tähtsam on järjepidevus. “10 minutit päevas – see on aeg, mil inimene loeb netist mõnd mõttetut uudist või jalutab kolm-neli korda külmkapi juurde. Alustage kas või viiest minutist ja paari kuu pärast märkate, et pole ajaliselt midagi kaotanud, aga olete väikese pingutusega saavutanud hea tulemuse,” julgustas Uus.
    Theraapia5 OÜ omanik Tiina Hindrichson on qigong’i juhendaja 2005. aastast. Ta jõudis hiina võimlemise juurde juhuslikult. “Tegelesin joogaga ja olin jõudnud sellise harjutuste kompleksini, mis nõudis keskendumiseks vaikust ja tunni pikkust ajavaru. Olen liikuv ja rahutu tüüp ning mul oli väga raske leida sellist vaikust ja aega. Qigong’iga tegelema hakates läksin justkui lihtsama vastupanu teed. Qigong pakkus võimaluse teha kõike käigu pealt: kui liikusin ühest ruumist teise, tegin hingamisharjutusi, kui olin oma kabinetis ja mul oli pool tundi vaba ­aega, tegin mõne harjutuse, et vere­ringet elavdada,” rääkis ta.

    Qigong – liigutus, hingamine, mõte

    Tiina Hindrichson, THeraapia5 OÜ  omanik

    Qigong annab tasakaalu nii kehale kui ka meelele. Tõlkes tähendab see energia liigutamist. Spontaanne qigong on näiteks see, kui tõused pärast pikka istumist, sirutad end, hingad sügavalt sisse ning tunned, kuidas selja kangus kaob ja pea läheb selgemaks. Eluenergia liigub koos vereringega.

    Qigong koosneb füüsilistest liigutustest, hingamisest ja mõtte ehk tähelepanu suunamisest. Kogu tegevus on mõtestatud ja läbi tunnetatud. Näiteks tunnetad kätt üles tõstes ja sirutades, kuidas liiguvad õlg, küünarnukk ja ranne, kuidas sõrmed sirutuvad. Tihti oleme igapäevaelus endast “väljas”, see tähendab et meie tähelepanu on suunatud endast väljapoole, teistele inimestele ja ümbritsevale. Tähelepanu on hajutatud, oleme hajameelsed. ­Qigong õpetab olema endaga ­rohkem kontaktis, tajuma täpsemalt oma tegevust ümbritsevas v­irvarris, keskenduma tulemuslikumalt ja mitte ärrituma.

    Alusta koordinatsioonist. Algajad alustavad keha tunnetusest ja koordinatsiooni­harjutustest, õpitakse tähele­panu suunama. Näiteks hingatakse sügavalt sisse ja tunnetatakse, kuidas rindkere avardub, või painutatakse keha kõrvale ja jälgitakse, kuidas ühel küljel lihased lõõtsana kokku liiguvad ja teisel küljel venivad. Qigong’is, nagu ka teistes idast pärit praktikates (jooga, taiji), on liikumine mõtestatud, sel on sisu.  

    Kõrgem pilotaaž qigong’is on aga see, kui liigutus tehaksegi mõttes. Võid seista tänaval täiesti liikumatult ja teha samal ajal qigong’i. Su mälus on harjutus koos hingamise ja meele suunamisega ning sa teed seda mõttes. Mina näiteks harrastan seda autoroolis, kui mõni liiklushuligaan on mind endast välja ajanud.

    Qigong on võimalusterohke, aga sellega on nagu klaverimänguga: kõigepealt tuleb heli­redel ehk baasharjutused ja -võtted se

    Tunneta iga lihaskiudu
    Kartus, et ühtede ja samade harjutuste tegemine ära tüütab, on Otsmanni sõnul põhjendamatu, sest kõike võib tehniliselt lihvida lõpmatuseni. “Olen teinud algajate harjutusi kaheksa aastat hiljem ja kogenud nende mõju hoopis uuel, sügavamal tasandil – sa teed samu asju, aga teistmoodi. See on kui lõputu spiraal,” kirjeldas ta.
    Otsmann lisas, et kui mõni harrastaja võtab ühe vormi ja lihvib selle täiuslikkuseni, siis teised koguvad erinevaid qigong’e. “Mina olen pigem kollektsionäär, lemmikvorme on ligi kümmekond,” lisas Otsmann.
    Kõrvaltvaatajale jätab qigong mulje treeningust, mis ei nõua erilist pingutust. Uus kinnitas, et nii ei ole. “Näiline staatilisus annab tegelikult päris hea füüsilise koormuse. 30–40 minutit treeningut väsitab lihas­grupid sama palju ära kui 10 kilomeetrit jooksu. Kiiresti harjutusi teha pole mingi vaev, oma keha valitsed siis, kui suudad teha asju aeglaselt. Mida aeglasem, seda meisterlikum,” ütles ta.
    Qigong on Uue jaoks kehakunst, mis õpetab kannatlikkust, oma keha kuulama ja kontrollima – ning see pole kunagi igav. “Kui muudad oma keha asendit kas või millimeetri võrra, tunnetad selle mõju. Õpid oma keha lihaskiu haaval tundma ning saad selle kaudu temaga paremas läbisaamises elada ega koorma teda üle,” rääkis ta.
    Juhendaja peab olema kogenud
    Qigong’is on tähtis järjepidevus, kehakunstiga soovitatakse tegeleda iga päev, parim aeg harjutamiseks on hommikupoolik.
    Harjutuskomplekside – nii qigong’is kui ka taiji’s nimetatakse neid vormideks – pikkus varieerub kümmekonnast minutist pooleteise tunnini.
    Qigong’iga tegelev koolitaja Kristjan Otsmann, kes on ka ise olnud qigong’i juhendaja, soovitas treeningpaiga otsijal küsida õpetaja kogemuse kohta. “Eestis on see laiem probleem, et loetakse paar raamatut läbi ja hakatakse teisi õpetama. Hiinlased ütlevad, et minimaalne aeg praktiseerimiseks on 10 aastat, enne kui juhendajaks pürgida,” ütles ta.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Topeltpaberid ja võltsitud hinnad: Eestist imbub sõidukeid Kesk-Aasia kaudu Venemaale Ettevõtjad laiutavad käsi
Markus Villig valitsuse eelarvepoliitikast: peaksime aktiivselt investeerima, mitte makse lisama
Raivo Hein jättis LHV võlakirjad märkimata: mul polnud raha Hein valgustas oma portfelli sisu
Raadiosaated
ERAA president: ainult kauba kohale toimetamisega enam leiba lauale ei too
Autotranspordi ettevõtjad peavad tänases majandusolukorras olema äärmiselt nutikad välja mõtlema erinevaid lisateenuseid, mida oma klientidele pakkuda, sest ainult kauba kohale toimetamisega leiba lauale ei too, tõdes Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president Tiit Parik saates „Äripäeva TOP“.
Autotranspordi ettevõtjad peavad tänases majandusolukorras olema äärmiselt nutikad välja mõtlema erinevaid lisateenuseid, mida oma klientidele pakkuda, sest ainult kauba kohale toimetamisega leiba lauale ei too, tõdes Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president Tiit Parik saates „Äripäeva TOP“.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Carri Ginter: küsigem, mis on Eesti konkurentsieelised
Eestil tuleb keskenduda sellele, et oleksime atraktiivne keskkond investeeringuteks - meie konkurentsieeliseid tuleb kaitsta ja luua juurde, kirjutab Soraineni büroo vandeadvokaat Carri Ginter vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eestil tuleb keskenduda sellele, et oleksime atraktiivne keskkond investeeringuteks - meie konkurentsieeliseid tuleb kaitsta ja luua juurde, kirjutab Soraineni büroo vandeadvokaat Carri Ginter vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Taavi Tamkivi: meil pole ruumi poolikuteks lahendusteks Kuidas panna Eesti majanduse taas kasvama?
Peame Eesti majanduskasvu taastamiseks olema proaktiivsed ja visionäärid ning investeerima innovatsiooni, kirjutab iduettevõtja Taavi Tamkivi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Peame Eesti majanduskasvu taastamiseks olema proaktiivsed ja visionäärid ning investeerima innovatsiooni, kirjutab iduettevõtja Taavi Tamkivi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Enamik ameeriklasi näeb majandust halvenemas
USA ülikooli läbiviidud küsitlusest selgus, et kõrge inflatsiooni ja tõusvate intressimäärade taustal arvab enamik ameeriklasi, et juba niigi halvas seisus majandus halveneb veelgi.
USA ülikooli läbiviidud küsitlusest selgus, et kõrge inflatsiooni ja tõusvate intressimäärade taustal arvab enamik ameeriklasi, et juba niigi halvas seisus majandus halveneb veelgi.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Perefirma lugu: võistlustantsijast poeg peab koos isaga kalaäri
Väikefirma Kalaarsenal asutaja Tiit Veskus ja tema võistlustantsija taustaga poeg Robert Veskus on ühel meelel, et väikeäri pidamine on elustiil, mida peab nautima. Tuleb rõõmu tunda väikestest asjadest ning siis tulevad ka rahulolevad kliendid, on Tiit Veskus veendunud.
Väikefirma Kalaarsenal asutaja Tiit Veskus ja tema võistlustantsija taustaga poeg Robert Veskus on ühel meelel, et väikeäri pidamine on elustiil, mida peab nautima. Tuleb rõõmu tunda väikestest asjadest ning siis tulevad ka rahulolevad kliendid, on Tiit Veskus veendunud.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Merko juht ladus oma vundamendi raamatutega: see oli vapustav kogemus "Juhi juttude" värske saade
Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink oli 1990. aastatel koos Peep Vainuga kaks esimest eestlast, kes Ameerikas raamatuid müümas käisid. Sellest sai tema elu muutev kogemus, mis pani vundamendi järgnevatele valikutele.
Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink oli 1990. aastatel koos Peep Vainuga kaks esimest eestlast, kes Ameerikas raamatuid müümas käisid. Sellest sai tema elu muutev kogemus, mis pani vundamendi järgnevatele valikutele.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Puidutöösturite kõneisik: loodame mõistlikule kliimaseadusele
Riigi laual on mitu olulist algatust, kus ettevõtjaid kaasates ja kuulates võiks kasu tõusta Eesti konkurentsivõime parandamisele ja seeläbi ka maksulaekumistele, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juhatuse esimees Jaano Haidla Äripäeva Infopanga puidutööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Riigi laual on mitu olulist algatust, kus ettevõtjaid kaasates ja kuulates võiks kasu tõusta Eesti konkurentsivõime parandamisele ja seeläbi ka maksulaekumistele, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juhatuse esimees Jaano Haidla Äripäeva Infopanga puidutööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Topeltpaberid ja võltsitud hinnad: Eestist imbub sõidukeid Kesk-Aasia kaudu Venemaale Ettevõtjad laiutavad käsi
Teisipäeval jõustus pea täielik igas hinnaklassis autode Venemaale eksportimise keeld, kuid tolliametnikud on juba varem pannud pettuste tõttu kätt ette tehingutele Kesk-Aasia riikidega, kuhu viidud sõidukid on jõudnud hoopis Venemaale.
Teisipäeval jõustus pea täielik igas hinnaklassis autode Venemaale eksportimise keeld, kuid tolliametnikud on juba varem pannud pettuste tõttu kätt ette tehingutele Kesk-Aasia riikidega, kuhu viidud sõidukid on jõudnud hoopis Venemaale.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Endised kurjategijad, tankistid, illegaalsed immigrandid ja kroonilised võlglased ehk Tallinna ehituse varjukülg
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Katri Raiki umbusaldati ja tagandati Narva linnapea ametist. Milline on otsuse mõju?
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Eesti süsinikujälge kahandab tuuleenergia
Eesti on seadnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, vähendades seeläbi keskkonnamõju. Tuuleenergia arendamine on üks võimalus kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.
Eesti on seadnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, vähendades seeläbi keskkonnamõju. Tuuleenergia arendamine on üks võimalus kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Andres Laht: praegu ei tea keegi, mis homme saama hakkab
Kohila Vineeri juht Andres Laht räägib saates "Mets ja majandus", miks on Eesti puidutööstus kriisis ja mida oleks riigil vaja teha, et tööstussektori olukord paraneks.
Kohila Vineeri juht Andres Laht räägib saates "Mets ja majandus", miks on Eesti puidutööstus kriisis ja mida oleks riigil vaja teha, et tööstussektori olukord paraneks.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raadiohommikus: Madis Toomsalu esimesed kommentaarid LHV võlakirjade märkimisest
Kolmapäeval selguvad LHV võlakirjade märkimise tulemused. Püüame kohe hommikul teada saada, kui palju ja millistes proportsioonides investoritele võlakirju jagus. Stuudios on LHV grupi juht Madis Toomsalu.
Kolmapäeval selguvad LHV võlakirjade märkimise tulemused. Püüame kohe hommikul teada saada, kui palju ja millistes proportsioonides investoritele võlakirju jagus. Stuudios on LHV grupi juht Madis Toomsalu.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.