Ükskord ehitab Eesti endale niikuinii tuumaelektrijaama
Eesti elektritarbijaid ootavad ees rasked ajad, elekter võib kallineda viie aastaga kuni kaks korda. Samas väiketarbijal mingit valikuvõimalust pole, kellelt elektrienergiat osta. Ainult elektri kokkuhoiuga oma arveid ei vähenda.
Õigus oli nendel oraaklitel, kes kuulutasid mõned aastat tagasi, et põlevkivielektrist saab siinsetest kalleim.
Äripäev ei soovi olla oraakel, aga ükskord ehitab Eesti endale niikuinii odavaima elektrienergia allika, tuumaelektrijaama. Küsimus on selles, et mida varem, seda parem.
Elektri hinna järsu tõusu tingib see, et Eesti Energia peab hakkama süsihappegaasi saastekvooti kokku ostma. Hea elu, mil Eesti Energia võis ise saastekvooti müüa, sai ootamatult kiiresti otsa. Murphy seaduski ütleb: kõik on kunagi, miski pole alati.
Suured riigid, meile lähimatest Venemaa, toodavad fossiilkütusest elektrit ilma mingite saastekvootideta. Suurtel on suuremad õigused.
Me räägime poliitiliselt korrektselt otsekohe sellest, et on amoraalne osta odavamat, ilma saastemaksudeta Vene elektrit. Nagu Kreenholmil on amoraalne osta lapstööjõu abiga nopitud Usbeki puuvilla. Julgeolekukaalutlused pealekauba.
Ent tuumaelekter on nõmedast Euroopa Liidu kvoodimajandusest ometi vaba. Tuumaelekter on elektrienergia tootmise viisidest odavaim, mille varud on peaaegu lõpmatud. Selle eest hoolitseb Albert Einsteini avastatud E=mc2.
Osutub, et Eesti ühe aasta elektrienergia toodangu võib ammutada 250 grammist (ühe suure õuna mass!), tuumakütusest, kui see täielikult energiaks lõhustada.
Miks pole see õun meile juba pähe kukkunud, et soiume mingitest kvootidest?
Võib vastu väita, et tuumaelekter on odav siis, kui jaam juba töötab, kuid enne on vaja suuri investeeringuid. Õige.
Täpselt sama suuri, kui mitte suuremaid investeeringuid (võimsusühiku kohta) tuleb teha teistest allikatest elektri tootmiseks.
Tuleb püstitada elektrituulikuid, toota päikesepaneele, ehitada soojus- ja hüdroelektrijaamu. Tasuta lõunaid pole.
Tuumajaama kasu on selles, et hiljem siriseb elektrit sealt nagu siidi - ei pea vaevama pead kvootide, veehoidla veetaseme, pilves ilma ega tuulevaikuse pärast.
Aga Tšernobõl 26. aprillil 1986? See oli esimese seeria muuseum-tüüpi jaam. Tänapäeval on olemas 3+ ja 4. seeria tuumajaamad, mille ohutustase on väga kõrge. Neis töötab tõesti rahuaatom.