Kallis e-resident, maksa raha!

Digi-ID-d kasutama hakates selgub nimelt, et enne, kui välismaalasest e-resident saab ettevõtjaportaalis ligi oma ettevõttele ja seal aruandeid ning dokumente esitada, peab ta läbima tegevuste jada ning kandma lisakulusid.

Kui välismaalane on enne e-residendi digi-ID taotlemist juba olemasoleva Eesti ettevõtte juhatuse liige, siis on ettevõtte registrikaardile kantud tema nimi ja sünniaeg.

Arvestades, et digi-ID taotlemisel tuleb politsei- ja piirivalveametile selgitada selle taotlemise põhjust, siis on ka loogiline, et Eestis ettevõtlust alustada plaaniv välismaalane on asutanud kõigepealt ettevõtte ja siis taotlenud e-residendi digi-ID-d.

Pärast selle kättesaamist selgub aga, et kohe ei saagi värske digi-ID omanikust juhatuse liige ettevõtjaportaalis endaga seotud ettevõtte andmetele juurdepääsu. Nimelt on äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikme sünniaeg, mitte isikukood.

Et juhatuse liige saaks esitada ettevõtjaportaalis kandeavaldusi ja aruandeid, peab ta kõigepealt otsima portaalis üles enda ettevõtte ja tegema kandeavalduse, millega asendab enda sünniaja isikukoodiga.

Samuti tuleb lisada kandeavaldusele seletuskiri (kuna ettevõtjaportaal ei lase isikute andmeid muuta ilma pädeva organi otsuseta, siis tuleb portaal "ära petta", lisades organi otsusena seletuskirja) ning seejärel tasuda ka 18 eurot riigilõivu.

Seejärel möödub kuni viis tööpäeva, mille jooksul muudatus registriandmetes ära tehakse. Kui värske e-resident on mitme ettevõtte juhatuses, peab ta need tegevused sooritama kõikide ettevõtetega ja tasuma iga kandeavalduse eest 18 eurot.

Arvestades, et e-residendi digi-ID üks eesmärk oli välismaalaste ja nende kaudu investeeringute Eestisse meelitamine, siis selline ootamatu kadalipp pärast e-residendiks saamist ei ole küll eesmärgiga kooskõlas.

Kindlasti on võimalik asi tehniliselt lahendada nii, et isik ei peaks ettevõtjaportaalile iga temaga seotud ettevõtte osas tõestama, et tema ikka on seesama isik, kes on registrikaardile kantud ning selle eest igakordset lisakulu kandma. Näiteks saaks ettevõtjaportaal isiku ja temaga seotud ettevõtete tuvastamisel kontrollida nii isikukoodi kui ka sünniaega (või muid andmeid), mis on ju e-residentide kohta andmebaasis olemas. 

Pärast paari esimese kliendiga ülalkirjeldatud kadalipu läbimist teavitasime olukorrast Teenusemajanduse Koda ja justiitsministeeriumi.

Mõlemalt tuli vastuseks, et probleemist ollakse teadlikud ning tegeletakse sobiva tehnilise lahenduse väljatöötamisega. Samas ei ole keegi andnud konkreetset tähtaega, millal olukord laheneda võiks.

Autor: Ivo Nagel