Keskerakondlikult kuldsed lepingud

Kui vahel kurdavad ettevõtjad, et väheneva rahvastikuga Eestis on äriajamine väikese kasumlikkusega ning suuresti mõjutatud väliskeskkonnast, siis leidub ka ärisid, mis selliste muredega maadlema ei pea. Muidugi eeldab pikaajaliselt riigi- või mõne suurema omavalitsuse eelarve-tissi otsa saamine häid suhteid poliitotsustajatega.

„Makromajanduslikud ja majandustsükli muutused ei oma ettevõtte igapäevategevusele olulist mõju,“ tõdetakse ühes Tallinna linnaga kinnisvaraarenduse äris osaleva ettevõtte majandusaasta aruandes. Ettevõttel on läinud nii hästi, et kui 20 aasta pikkusest lepinguperioodist on läbi neljandik, siis on jaotamata kasumit kogunenud juba 50 miljonit eurot.

Tegemist on linnale munitsipaalmaju rentiva Raadiku Arendus OÜga, kelle omanikeks olid kuni eelmise aasta suveni Astlanda Ehitus ja Vallikraavi Kinnisvara. Esimese omanikud on Jaanus Otsa, Olaf Herman, Kajar Kruus, Kaupo Kolsar jt. Vallikraavi Kinnisvara kuulub Aivar Tuulbergile ja Raivo Rannale. Eduka müügitehingu järel omandas Raadiku Arenduse USA päritolu investeerimisfirma LCN Capital Partners.

Kullasoonel on ettevõtjad ka Tallinna koolide renoveerimise ja 30aastase haldamise lepingutega. Mitme erakonna suursponsori Urmas Sõõrumaa firmal Vivatex Holding on jaotamata kasumit kogunenud 15 miljonit eurot, Otsa-Herman võtsid aga mullu OÜst BCA Center dividendidena välja 3,4 miljonit eurot. Ees on aga veel kakskümmend aastat kindlaid makseid Tallinna linnalt.

Kui eelmisel aastal tõi praamiärimees Vjatšeslav Leedo saartevahelistele liinidele tagasi vanad laevarondid, jäi majandusministeeriumi ametnikel üle vaid käsi laiutada, sest majandusminister Edgar Savisaare allkirja kandvad 2006 sõlmitud lepingud on üsna ärimehe poole kaldu. Mäletatavasti leidis Saaremaa laevakompanii tütarfirma Väinamere Liinide juht Tõnis Rihvk lepingute sõlmimisele järgneval aastal, et tal on Keskerakonnale annetamiseks üle jäänud 500 000 krooni (32 000 eurot).

Keskerakonna rahastamisasju korraldanud Elmar Sepp tegi 2009 sihtasutuse Jüri Vilmsi Sihtkapital juhatuse liikmena nõukogule ettepaneku lugeda finantstuluks mitu saadud laenu. Teiste seas oli esile toodud Leedo ettevõttelt Saare Finants AS saadud laen. Laenu tasumata osa oli 3,5 miljonit krooni (ligi 224 000 eurot). Lepingujärgne intressimäär oli 6%, kuid intresse ei olnud arvestatud ega tasutud. Samuti polnud laenuandja teinud pingutusi laenu tähtajaliseks tagasisaamiseks. Sama leigelt suhtus sihtasutusele antud laenu toona ka Sõõrumaa firma Kajaka Maja OÜ.

Savisaare kriminaalasja uurimise käigus on välja tulnud, et Keskerakonna esimehega seostatud pangakontol Šveitsis oli ühel hetkel ligi pool miljonit eurot, samuti on poliitiku rahaasjad käinud Panama firma kaudu.

Hulgaliselt sularaha leiti Savisaare juurest Hundisilmal toimunud läbiotsimisel. Paraku poliitiku ametlik sissetulek selliseid summasid välja ei kanna ning ehkki auku on kaetud nii hiigelhonorari kui ka laenudega sõpradelt, siis enda kinnitusel prillikivina puhta Savisaare rahaasjade tagant kipuvad välja kumama ärimeeste ja avaliku raha kasutamise üle otsustajate omavahelised sidrunitehingud.