Tammeoks ei kontrolli rehviliitu

Rehviliidu juhatuses on viimased kümme aastat olnud rehvide maaletoojate ja edasimüüjate esindajad. 2005-2012 oli juhatuses pidevalt 5-6 liiget, kes muuhulgas esindasid Goodyeari, Michelini, Continentali, Bridgestone'i jt sarnaseid ettevõtteid. Rehviliidu liikmed on paarkümmend rehviettevõtjat, kellel igaühel on üldkoosolekul üks hääl.

Teine, kuid veelgi olulisem küsimus on see, mida rehviliit sai raha eest, mida Nordline Baltic OÜ-le maksti. Artiklis mainiti, et Priit Halleri ettevõte Nordline Baltic OÜ maksis rehvipurusti kasutamise eest 20 000 eurot renti aastas, kuid samal ajal sai teenuse eest 300 000 eurot.

Soovin selgitada, millest koosnes teenus. Teenustasu oli 57,52 eurot + käibemaks ühe rehvitonni käitlemise eest, mida rehviliit klientidelt küsis. Selle sisse pidi mahtuma kogumisplatside rent (vähemalt 15 kohta, hiljem vähemalt 65 kohta), transport, rehvide purustamine ning nende edasine taaskasutusse suunamine.

2006-2012 koguti kokku ja taaskasutati 46000 tonni rehve sh 90% Teeme Ära 2008 raames kogutud rehvidest. Puru suunati ehitusmaterjalina vanade prügilate katmiseks ning uute prügilate ehitamiseks ning samuti pürolüüsi teel õli tootmiseks. Neil aastatel ei olnud seda probleemi, et tuhandetesse tonnidesse ulatuvad rehvihunnikud vedelesid mööda Eestit laiali.

2013 sõlmis MTÜ Eesti Rehviliit uue lepingu teise taaskasutuspartneriga, mille pidime paraku enne tähtaega lõpetama 1,5 aastat hiljem, sest uus partner ei saanud oma ülesannetega hakkama.

Praegu vedeleb meeletu hunnik (hinnanguliselt kuni 25 000 tonni) rehve nn kogumisplatsidel. Osa sellest ka rehviliidu endiste taaskasutuspartnerite territooriumitel, mida jõudu mööda likvideerime ning mh kõnealuse purustiga neid rehve purustatakse. Suur osas sellest kogusest aga vedeleb riigimaal Raadil ning seda hunnikut likvideeritakse maksumaksja rahaga, hinnanguliselt kulub selleks 2,8 miljonit eurot.