Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väikesadam päästab rannikuala

    Jaano Martin OtsFoto: erakogu

    Suur summa turismile, väike taristuinvesteeringuks, kommenteerib ajakirja Paat & Merendus peatoimetaja Jaano Martin Ots riigi 5 miljoni euro suurust toetust väikesadamatele.

     Kohaliku ettevõtluse mootori ning piirkonda väärtustava maamärgina täidab merevärav väga mitut rolli.

    Jaano Martin Ots,
    ajakirja Paat & Merendus peatoimetaja 
    Kui ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo enne vabariigi 99. aastapäeva kauaoodatud väikesadamate võrgustiku toetamise meetme teise vooru tingimused kinnitas, oleks üle Eesti väikesadamate nagu värske tuulehoog käinud. Mereriigiks muutumisest on seoses möödunud merekultuuriaastaga räägitud nii palju, et sõnade sisu on devalveerunud. Kui juba iga rannaküla simmanikorraldaja end rahvusliku merenduse edendajaks hakkab nimetama, meenutab seis taksojuhtide hullamist börsil.
    Praktikas, nagu võiks kinnitada näiteks Tallink või Tallinna Sadam, on meretaristu ja mereettevõtlusega seotud sammud kujuteldamatult kallid, aga möödapääsmatud. Toetusmeedet tuleb tervitada, kuid rõõmustada, et nüüd on kõik hobimeresõitjate mured lahenenud, oleks enneaegne. Toetusmeetme kogumaht terve Eesti peale on 5 miljonit eurot. Seda on pisut vähem, kui läks maksma kolme aasta eest valminud Kärdla uue jahisadama ehitus. Ühe taotleja kohta antakse toetust maksimaalselt 200 000 eurot, mis on ligikaudu 200 meetri ujuvkai maksumus. Praegu erainvestorite rahaga ehituse lõppjärku jõudnud Kakumäe sadamasse on paigaldatud 1,1 kilomeetrit ujuvkaisid.
    Seega ühtki uut jahisadamat praeguse toetusmeetme abil ei ehita, kuid olemasolevates saab asja parandada. Näiteks süvendada sissesõidukanalit, kui meri on selle setteid täis kandnud, või uuendada navigatsioonimärgid ja valgustuse – meresõiduohutuse seisukohalt olulised detailid. Nagu ei lõpe töö laevas, ei saa kunagi valmis ka rannajoont omava riigi sadamavõrgustik. Muutuvad meresõitjate ootused ja tehnilised võimalused, vanemast otsast murendavad vesiehitisi lained, hoovused, jää ja muud meremaalijate lemmikstiihiad.
    Külalissadamaid napib
    Eestis on praegu 180 väikesadamat, neist võiks külalissadama kriteeriumidele vastata umbes 50. Päris uusi või „valmis“ sadamaid on nende hulgas vähem kui ühel käel sõrmi, enamik vajab kõpitsemist. Põhimõtteliselt on siiski juba nüüd võimalik Eesti rannajoon piirist piirini läbi seilata ja leida iga päevateekonna järel kas viisakas sildumiskoht või mõni sadamalaadne toode. Mõnikord võivad päevateekonnad ilmast sõltuvalt üsna pikaks venida ning kõikide teel leiduvate kaikohtade ääres pole suuremate jahtide jaoks piisavalt sügavat vett. Aga pikim sadamatega katmata rannikulõik on hoopis Hiiumaa läänerannik, Ristna/Kalana vajaks hädasti kohta, kuhu Rootsi poolt tulles otsad kinnitada.
    Rannaettevõtlus ja perspektiivid
    Jahisadam ei ole pelgalt turismiatraktsioon ning eksitav oleks teha sadamavõrgustiku väljaehitamise ja korrashoiu tasuvusarvestusi ainult mereturismi seisukohalt lähtudes. Kohaliku ettevõtluse mootori ning piirkonda väärtustava maamärgina täidab merevärav väga mitut rolli. Kuigi sadama põhiülesanne on endiselt inimeste ja asjade transpordiviisi vahetus maalt merele ja vastupidi, on jahisadam ka esmase merehariduse baas nii noorpurjetajatele kui ka täiskasvanud väikelaevajuhtidele, hoiu- ja veeskamiskoht hobikalastajate ja kutseliste kalurite paatidele, reageerimispunkt jõu- ja päästeametkondadele ja palju muudki. Lisaks on promenaadi ääres kõrguvad purjekate mastid kutsuvaks majakaks ka maitsi saabunud turistidele, mida tõestab veenvalt sadamakõrtside jätkuv populaarsus kogu maailmas.
    Nagu iga teine taristuliik, vajab ka väikesadamate võrgustik raha nii investeeringuteks kui jooksvaks hoolduseks ning reeglina ei tehta neid kulutusi tulevaste perioodide sadamatasusid summeerides. Paradoksaalne, et vaatamata hooaja lühidusele on sadamapidamine Läänemere põhjaosas kokkuvõttes kulukam kui Vahemerel või Kariibi merel, kus hooaeg kestab aasta läbi. Nii ei ole jahisadam eraldi majandusüksusena ka Eestis kasumlik. Kuid klastrina koos kõrtsi, hotelli, jalgratta- ja paadirendi, veesõidukite talvehoiu ja teeninduse, kalatöötlemise, festivalide korraldamise ning muude sidustegevustega on võimalik sadamapiirkond tervikuna plussi majandada. Nagu on seda suudetud näiteks Dirhamis. Kusjuures esteetiliselt eksponeeritud väikesadama kui tõmbenumbri roll on siin määrav. Nagu võib veenduda Kärdlas, Kuressaares, Pärnus, Haapsalus ja Tallinnaski, väärtustab sadam ümbruskonda laiemalt, tõstes piirkonnas nii õlle kui ka kinnisvara hinda.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.