Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poliitikud juhivad riiki kraavi poole

    Toomas LumanFoto: Raul Mee

    Olukord paistab ettevõtja jaoks päris hull, tõdeb kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman valitsuse tegemisi vaadates.

    Aeg-ajalt on hea tõdeda, et mõni asi on ka püsiv, nagu kaubanduskoja kevadball, kuigi uueks reaalsuseks on saamas, et asjade muutmine kas või üksnes muutmise enda pärast on edu võti. Vähemalt Eesti poliitikas tundub see nii olevat. Tähtis, et masinal mootor käiks, kuid ebaoluline, kuhu see masin lõpuks sõidab. Viigu kasvõi kraavi, kuid tähtis on, et saaks suure mürinaga sõita. Ja ega kraavgi pruugi olla ju päris kraav vaid väike lohk teeservas ning kraavisõidu põhjuseid võib otsida hoopis mujalt, kui juhi poolt loodusseaduste mittearvestamisest. Oskuslik kommunikatsioon päästab ju alati!
    Kuid tulles nüüd irooniliste kujutluspiltide juurest tagasi, pean tõdema, et olukord ettevõtja jaoks paistab kas või kavandatud maksuseaduste või eelarvepoliitika muudatusi arvestades päris hull. Mitte niivõrd see, et raha soovitakse helikopterilt külvata. Vaid see, et selleks peab see raha ju kuskilt tulema ning keegi peab ülejõu käivad lubadused lõpuks ka kinni maksma. Kui riigieelarvega minnakse tugevalt miinusesse suurenenud jooksvate kulutuste tõttu ja teades, et seda tuleb hakata tulevatel aastatel katma, olukorras, kus need samad seadustatud püsikulud, mille pärast miinusesse mindi ei vähene, on tegemist vastutustundetu käitumisega. See on elamine järgnevate riigieelarvete arvelt, justkui arvates, et see on tulevikus saabuv probleem ja kellegi teise oma.
    Hunt on hunt
    Jah, asjadest tuleb rääkida õigete nimedega. Hunt on hunt ning autode keskkonnalõiv on automaks ning panditulumaks on kontsernidele kehtestatav osaline ettevõtte tulumaks. Ja tarbimise maksustamine läbi ettevõtete, olgu seda siis panga-, magusa- või pakendimaksu nime all, on poliitilisest reaalsusest tulenev samm, et suunata hinnatõusust tulenev tarbijate pahameel ettevõtjate vastu, kuigi ausam oleks öelda, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmise katteks tõstame käibemaksu, mis on kõige autentsem tarbimismaks. Aga seda ei saa, sest iga tarbija näeks kohe pärast esimest poeskäiku, et riigi küsitav protsent on teine.
    Head külalised ja ettevõtjad. Pean oma kohustuseks julgustada teid enam küsima nii poliitikutelt kui ametnikelt, miks on ühte või teist muudatust vaja, millele need vajadused tuginevad? Kui seatud on eesmärk koguda riigieelarvesse maksutõusuga 10 miljonit, on meie vabadus ja kohustus küsida miks just nii palju ja kuidas muudab see meie elu paremaks. Kuidas aitab see meid või kedagi teist saada rikkamaks ja edukamaks? Sellistele elementaarsetele küsimustele peab iga poliitik suutma vastata, kes maksutõusuga välja tuleb. Ja vastusena ei tohi rahuldada sellega, et me oleme koalitsioonis nii otsustanud. Peame selles osas olema oluliselt nõudlikumad ning seda ootaksin ka ajakirjanduselt. Liiga lihtsasti lepime rumalustega ja anname alla!
    Uueks reaalsuseks tuleb arvatavasti pidada ka asjaolu, et mitmed parlamendi kiired seadusemuudatused on jõudmas õiguskantsleri algatusel kohtusse. Kuid mitte ainult. Oleme Kaubanduskojana nn kuue kuu reegli rikkumise tõttu esmakordselt ka ise riigi vastu kohtusse pöördunud. Meie algatatud ühispöördumise tulemusena sai seadusesse sisse põhimõte, et ettevõtjatele negatiivses suunas tehtavatest maksumuudatustest tuleb vähemalt kuus kuud ette teada anda. Meie hinnangul seda rikuti. Ja kuigi õiguskantsler nentis, et seaduse säte ja seletuskiri ei ole üheselt mõistetavad ja selles osas valitseb ebaselgus, ning ei pöördunud kohtusse, siis ei näinud me muud varianti kui seda ise teha. Loodame, et kohus annab lõpliku selguse, millal ja kuidas seadus kehtib või on tegemist olnud illusoorse sättega. Nagu oleks seadus, aga tegelikult ei ole ka.
    Sellise olukorraga ei saanud me leppida.
    Toomas Lumani kõne 8. aprillil toimunud kaubanduskoja kevadballil.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.