Õlled Lätist – Eesti Brexit

Massiliseks muutunud Lätist alkoholi ja autokütuse ostmisel on lisaks aktsiisi alalaekumisele ning piiriäärsete väikepoodide väljasuremisele üks oluline aspekt, millest pole üldse juttu olnud. Isegi kui Iklas auto pagasiruumi kasti õlut tõstnud inimene seda otse ei teadvusta, on tegu poliitilise meeleavaldusega.

Mitmes suurriigis on olulised valimised ja rahvahääletused viimastel aastatel andnud ootamatuid tulemusi. Suurbritannia kodanikud hääletasid Euroopa Liidust lahkumise poolt. USA presidendiks sai poliitikast kaugel seisnud Donald Trump, kes sisuliselt kaaperdas eelvalimistel Vabariikliku Partei. Briti konservatiivide juht ja peaminister Theresa May lootis suurendada oma erakonna parlamendienamust, kuid sai sisuliselt lüüa veidra kommunistlike vaadetega taadi käest, kes eelnevalt oli kõigi üllatuseks üle võtnud sealse Tööpartei. Saksamaal jõudis parlamenti paremäärmuslikuks peetav Alternatiiv Saksamaale (AfD).

See loetelu pole ammendav. Näiteid, kuidas senisel kogemusel põhinevad mustrid valimistel kokku kukuvad ning avaliku arvamuse uuringud hääletustulemusi valesti ennustavad, on pea igas demokraatlikus lääneriigis.

Selgitusi on välja pakutud palju. Populismi võidukäik, sotsiaalmeedia mõju, põlvkondade vahetus, immigratsioonikriis, ülemaailmse finantskriisi järellainetus. Kõikjal on veel mingi oma nüanss, mis on kindlasti tähtis.

Kõik need selgitused jätavad kõrvale olulise ühisosa. Igas nimetatud riigis on valijad antud juhtudel selgelt demonstreerinud tüdimust eliidist, kes teab täpselt, kuidas valijad peavad otsustama ning seda ka väga selgelt alati ette ütleb. Ning jutt ei käi ainult sellest, kelle või mille poolt on õige hääletada. Samad inimesed, eri erakondadest, ametnikud, suurettevõtete juhid, ajakirjanikud, näitlejad, tippteadlased ja aktivistid õpetavad tavalist inimest õigesti elama ja otsustama pea igas mõeldavas küsimuses.

USA ajakirjandus nägi viimastel presidendivalimistel ainult üht valikut. Selleks oli Hillary Clinton. Valijatele andsid tungiva soovituse “mitte libastuda” ka Hollywood, muusikud, IT-gigandid, tuntud ametnikud ja diplomaadid, sportlased. Isegi suur osa Vabariikliku Partei eliidist. Valija otsustas teisiti.

Brexiti pooldajaid mõnitati Suurbritannias enne referendumit halastamatult. Teadlased, ärijuhid, ajakirjandus – sealhulgas BBC, samuti näitlejad ja telestaarid, poliitikud mõlemast suurest erakonnast, kõik nad osutasid selgelt, et ainult poolearuline võib Euroopa Liidust lahkumise poolt hääle anda. Lisaks hirmujutud Briti majanduse kokkukukkumisest, väliskapitali lahkumisest, tööstuste sulgemisest. Tulemust me teame.

Saksamaal on AfD edu taga Angela Merkeli kristlike demokraatide soovimatus kuulata valijaid sisserände ja energiatootmise küsimustes. Kui esimesest on palju räägitud, siis teisest vähem. Kõik sealsed suuremad poliitilised jõud toetasid tarbijatele ülikallist elektri tootmise üleviimist rohelistele allikatele, välja arvatud AfD. Argument rohelise elektri poolt oli lihtne: nii on õige, kõik muu on vale.

Eestis on valimised kirjeldatud näidetega võrreldes läinud üllatusteta. Aga ka meil on paarikümne aasta sees tekkinud eliit, mis on erakonnapiiride ülene ning kellele on omane tavalisele valijale kõrgest kantslist vastuvaidlemist sallimata õpetussõnu öelda.

Alkohol on väga halb, autoga sõitmine on halb (kui see just elektriauto ei ole), kesklinnas parkimine on halb, suhkur ja magustatud joogid on väga halvad, suitsetamine on eriti halb, sularaha on halb, põlevkivikaevandamine on halb, suurtööstus on halb, loomakasvatus on halb, ärge olge sallimatud! Mitmed loetletud asjadest ongi rohkem või vähem kahjulikud või halvad. Aga kui päevast päeva seda epistlit kuulata, siis tekib trots.

Oluline on ka, et ühtemoodi õpetavad rahvast sellisel viisil nii sotsid, kellele seda tavaliselt süüks pannakse, kui Reformierakond – põhimõtteliselt pea kõik, kes valitsusse või riigikokku on jõudnud. Lisaks – nagu mujalgi – ametnikud, ajakirjandus, kultuuritegelased, lobistid, ärijuhid – kõik teavad hästi, kuidas tuleb õigesti mõelda.

Kindlasti viis Läti alkoralli tekkele mitme valitsuse läbematu aktsiiside tõstmise poliitika. Ilma olulise hinnavaheta poleks kellelgi motivatsiooni tihti mitmesaja kilomeetri pikkust ostureisi ette võtta. Mõnede jaoks on alkoholi vedu Lätist hea äri. Räägitakse 300 kaubikust, kes veavad õlut ja viina Valka või Ikla poodidest igal nädalal.

Aga piisab siiski mõnel korral piiri ääres asuvate kaupluste külastamisest, et tunnetada teatud hasarti, selget meelsust, võidurõõmu, soovi näidata koht kätte neile, kes eeldasid, et tarbijal pole valikut. Äkki on isegi hea, et see protest valimistel nii jõuliselt ei avaldu. Eesti poliitikutel on aega märke lugeda ja järeldusi teha.