Soovid börsil haihtunud tuhandeid tagasi? Aprillis saad!

Foto: Liis Treimann

Kolme nädala pärast kukub kell, mis lõpetab kaheksanda Eduka Eesti arvamuskonkursi. See tähendab, et igaühel on veel võimalus kaasa lüüa 15 000 euro jagamisel – ennekõike jahtida 10 000 euro suurust grand prix’d. Tuleb vaid sõnastada Eesti eduloo jätkamisse panustav idee ja see arvamusloona kirja panna.

Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Rimi ja Ellex Raidla Advokaadibüroo arvamuslugude konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. On viimane aeg sulg pihku võtta – lõppkuupäev, mil ootame lugusid aadressil arvamus@aripaev.ee, on 31. märts. Aprillis koguneb konkurssi toetavate ettevõtete juhtidest koosnev žürii ning eraldab terad sõkaldest.

Seni Äripäeva arvamuskülgedel ilmunud veerandsadat lugu iseloomustades peaks kasutama sõnapaari „seinast seina“. Tõepoolest, ehk vastu mõningaid esialgseid ootusi ei ole seekordsel konkursil joonistunud välja üht kindlat teemat. Meenutagem, et mullu andsid tooni keskkonna- ja IT-lood. Tänavu on ilmunud ideid õigusloomest, haridusest, energeetikast, tehnoloogiast; aga ka turismist, säästlikust majandamisest, riigihaldusest, kinnisvarast – palett on kirju.

Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Rimi ja Ellex Raidla Advokaadibüroo kaheksandat aastat toimuv arvamuslugude konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega).

Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot. Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus.

Eduka Eesti lugusid avaldame jooksvalt nii Äripäeva veebis kui ka paberlehes ning neile annab lisahoo Facebooki-värav. Toimetus jätab endale õiguse tekste toimetada ja lühendada ning avaldamise üle otsustada.

Tekste koos oma fotoga palume saata aadressil arvamus@aripaev.ee. Lõpptähtaeg on 31. märtsil 2020, auhinnad anname üle aprillis. Kõiki Eduka Eesti tekste saab lugeda siit.

Mitu lugu on toonud ka kommentaare ja tagasisidet, asetudes akuutsete teemade konteksti. Investor Toomas jagas hiljutisi koroonakriisi-soovitusi investeerida muu hulgas videomängude loomisse, just selles nähti arvamuskonkursil ka Eesti edu valemit – Kelly Sildaru arvutimängu! -, seda kõike "Disco Elysiumi" tuules. Või ikkagi sobiks raha paigutamiseks kõige paremini rahva kinnisvarafond? „Ideel on jumet, riigi garantiiga,“ arvas Pindi juht Peep Sooman. Saarlaste ajaleht Saare Hääl soovis anda kõlapinda ideele asutada Saaremaal roheline ettevõtluskiirendi.

Ideed luua töötuskindlustushüvitise baasil ümberõppe stipendium kommenteeris töötukassa kui julget. Kas me väärtustame oma leidureid riiklike toetustega või asutame oma kuld- ja hõbemedalistidele haridusosakud? Kas olulisem on laiendada elektriautode arvukust, arendada liikluskeskkonda või kindlustada väiketuumajaamade kaudu vajalik ressurss ja energiajulgeolek? Toome käibele .est-domeeni või edendame drooniliiklust?

Saame majanduslikku tulu seeläbi, et vähendame toidu raiskamist, tuues aegumiskuupäeva triipkoodile? Ehk tooks enamgi tulu see, kui jagamismajanduse ja pandipakendite põhimõtteid rakendades tõrjuksime kilekoti toidupoest välja? Vahest aitab meid riigiturundus ja suveniiriäri Helsingi õhuväravas? Kas sünnib riiklik ettevõtlusinvesteeringute veebiportaal, kapitali vahenduse „tantsuplats“ või saab Eestist tõeline mereriik.

Nagu alati, nii leidub autoreid, kelle meelest peaksime rohkem vaatama enda sisse, muutma hoiakuid ja tõekspidamisi, vabanema palgatöölise mentaliteedist, taltsutama ego, usaldama meie väiksuse eelist.

Võimalik, et parim, 10 000 eurot väärt idee pole üldse veel Äripäeva arvamustoimetusse jõudnud.

Mullu võidutses inseneeria

Mullu võidutses Eduka Eesti arvamuskonkursil innovaator Kalev Kaarna, kes kirjutas, kuidas 5G-tehnoloogia kiire rakendamine kõigis Eesti tööstusettevõtetes võimaldaks Eesti muuta tänapäevase tootmise eestvedajaks terves maailmas. „Lihtsustatult öeldes on 5G-tehnoloogia eelis, et suurt hulka informatsiooni saab liigutada kiiremini kui silmapilgutus või mõte ja ilma viitajata,“ selgitas Kaarna.

5G abil saaks panna Eesti parimad CNC-pinkide ehk programmeeritavate lõike- ja puurimispinkide spetsialistid, keda napib, teenindama mitte ühte ettevõtet, kus nad täna töötavad, vaid kuni kümmet ettevõtet, sest pinke saaks häälestada distantsilt ja reaalajas videosilla vahendusel.

Teise koha (preemia 3000 eurot) pälvis ettevõtja ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu asepresidendi Ivo Suursoo artikliga „Vajame suurt Nutika Eesti narratiivi“, kus näidati, et 100aastane Eesti vajab suurt internetile keskendunud narratiivi, mis innustaks samavõrd kui kunagised vabadusepüüe ja euroopaliku elu püüe.

Kolmanda koha (preemia 2000 eurot) saavutasid välismaal õppivad tudengid Grete Helena Kütt, Marcus Lukas Kiisa ja Kristjan Erik Liive, kes osutasid artiklis "Loome silla Eesti ja hariduspagulaste vahele" isiklikele kogemustele tuginedes, et välismaal õppivad Eesti tudengid tuleb paremini siduda kodumaaga – et meie kultuuri saadikud välismaale kaotsi ei läheks ning riigil ja ettevõtjatel oleks parem ettekujutus, kes, kus, mida õpib ning mis oskustega Eesti noored üldse välismaal on.

Eduka Eesti konkursi võitjad

Kalev Kaarna (2019): "5G teeks Eesti 5x rikkamaks"

5G-tehnoloogia kiire rakendamine kõigis Eesti tööstusettevõtetes võimaldaks Eesti muuta kaasaegse tootmise eestvedajaks terves maailmas

Ahto Lobjakas (2018): "Eesti vajab (vähemalt) põlevkivifondi"

Eestis tuleb luua loodusvarade käitamisest rahastatav investeerimisfond, Norra naftafondi eeskujul.

Jaak Laineste (2017): "Taome äpid e-reaalmajanduseks"

Eesti IT-sektor tuleb suunata enese probleemidega tegelevast äpimajandusest reaalmajanduse sektoritesse.

Priit Alamäe (2016): "Personaliseeritud e-riik – teeme ta kiiremaks"

Inimene ei pea kirjutama enam ühtegi avaldust. Riik vastab talle 30 päeva asemel 10ga. Kui riik inimest kohustusest teavitada ei suutnud, pole seda kohustust olemas.

Tarmo Tanilas (2015): "Ostame tootlikke varasid"

Emiteerime riigivõlakirju ning investeerime nendest laekuvad vahendid tootlikesse varadesse.

Tarmo Tanilas (2014): "Seame sisse pensionikonto"

Pea viiendiku eelarve kuludest moodustavad pensionid, mida on üha raskem vaid sotsiaalmaksuga katta. Kuna kolmanda pensionisamba reform on ebaõnnestunud, siis vajame kiiresti  vabatahtliku pensionikonto süsteemi, millega suurendada inimeste finantsvara ja parandada riigi finantsvõimekust.

Heiki Urbala (2013): "Esimeseks võõrkeeleks programmeerimiskeel Python"

Mäletate veel neid aegu, kui ema põlle alt esimesse klassi läinud jüts istus järgmisel päeval juba vene keele tunnis? Või neid aegu, kui usuõpetus oli üleriigiliselt esimese klassi laste krihvlite pureda?

Raul Ennus (2013): "Edukas Eesti: õpetame kõik lapsed programmeerima"

Minu ettepanek on õpetada programmeerimist kõigile Eesti lastele sissejuhatavalt juba põhikoolis ja näiteks süvendatult gümnaasiumis ühe õppesuunana.

Hetkel kuum