Piret Reiljan • 8. veebruar 2013 kell 10:19

Rajasalu asemel lükati eesliinile lapsed

Kujutage ette, et teie tööle hinnangu andmiseks toimub riiklik järelevalve. Teile ei avalikustata kaebusi, mis on järelevalve aluseks. Järelevalvet juhib ametnik, kelle pereliige ja kes ka ise on teie peale kaevanud.

Ametnik valib inspektori, kes saabub teid jälgima. Inspektor on ametniku silmis usaldusväärne, tema palgatud ja tema parteikaaslane. Vaevalt oleksite sellise järelevalvega nõus. See on põhjus, miks Äripäev 1. veebruaril ilmunud artiklites Tallinna Padriku lasteaias toimunud erakorralist riiklikku järelevalvet Harju maavanema Ülle Rajasalu korraldatud nõiajahiks nimetas.

Äripäeva avalikustatud juhtum, kus Rajasalu kasutas ametipositsiooni perekondlikus asjaajamises, on muutunud halastamatuks infosõjaks, ja sellest on väga kahju. Arutelust, kas kõrgel positsioonil olev poliitik Rajasalu pidanuks end ja oma alluvaid taandama oma perekonnaga seotud lasteaiarühma järelevalvest, on saanud emotsionaalne lahing, mida pidades ei halastata ka lastele.

Minu eesmärk Tallinna Padriku lasteaias toimunud erakorralise järelevalveaktsiooni kajastamisel oli kaitsta kõiki osapooli erapooliku uurimise eest. Ka lapsi ja lastevanemaid, mitte ainult järelevalve fookuses olnud õpetajat.

Pole võimalik tõsiselt võtta järelevalvet, mille korraldaja Rajasalu on perekondlikult seotud lasteaiarühmaga, kuhu ta järelevalve saatis. Kusjuures mitte ainult seotud, vaid ka rahulolematute hulgas. Praeguseks on haridus- ja teadusministeerium tühistanud maavalitsuse järelevalve lasteaias ning viib uurimise läbi ise, kaasates sõltumatud eksperdid. Selline lahendus peaks sobima ka neile lastevanematele, kes on kaebuste taga. Nad on ise öelnud, et soovivad erapooletut hinnangut mitmele oma küsimusele.

Need erapooletut hinnangut soovinud lastevanemad on kahjuks asunud emotsionaalsesse infosõtta. Nimelt avalikustasid nelja-viie pere vanemad Postimehes ja Eesti Ekspressis rea viimase poolt delikaatseks nimetatud väiteid. Ajalehed kirjeldasid detailirohkelt ühe kergesti tuvastatava lasteaialapse väidetavaid käitumisprobleeme. Lapsel ja tema sama rühma õpetajast emal on väga keeruline end kaitsta. Muuhulgas süüdistasid lastevanemad seda üht last ja tema ema selles, et selle rühma lapsed käivad lausa perede kaupa psühholoogi juures. Jõhker, aga samas täiesti kontrollimatu süüdistus. Silma jäid lastevanemate emotsionaalsed hinnangud olukordadele, milles nad pole tõenäoliselt ise viibinud. Kritiseerijad kasutasid oma huvides ka kuulujutte, näiteks väitsid, et Äripäeva pöördus teemaga lasteaia direktor. See ei vasta tõele.

Ka mina olen enne ja pärast Äripäevas ilmunud artikleid saanud värvikat infot mitme sama rühma lapse käitumise kohta, kuid mitte lasteaiaõpetaja lapse kohta. Minu käsi ei tõuse sellist infot avalikustama. Pealegi ei näe ma sel põhjust, kui lasteaiarühmas puhkenud konflikti asub nüüd lahendama sõltumatu järelevalve.

Mulle on ette heidetud, et Äripäev pole kajastanud rahulolematute lastevanemate kaebuste sisu. Õpetaja lapse käimisest emaga samas rühmas Äripäevas siiski juttu oli, koos paari lastevanematele muret teinud näitega. Aga miks ei kajastanud me enamat? Esiteks, haridusministeerium on järelevalve aluseks olnud lastevanemate pöördumise salastanud 75 aastaks. Põhjuseks pöördumises sisalduvad isikuandmed. Kaebustest näiteid toomast keeldus ka Rajasalu. Teiseks, isegi kui mul olnuks ligipääs kaebustele, poleks ma laskunud detailidesse laste käitumist või muud peresid puudutavat isiklikku teavet avalikustades. Kurioosne on kaebuste puhul hoopis see, et lasteaia direktoril ja rünnaku alla sattunud õpetajal pole võimalik kaebusi näha. Neilt on võetud võimalus end kaitsta. Niisugune olukord näitab, kui kerge on mõjukatel inimestel korraldada riiklik kättemaksuaktsioon, mille ajend on teada vaid neile endile. 

Kuigi püüan mõista kaebuste taga olnud lastevanemate inimlikku soovi näidata koht kätte lasteaia ja õpetaja kaitsjatele ning väljendada oma muresid, leian, et nad on ühe lapse meedias "tulle" heitmisel teinud vea, mida heaks teha on paraku võimatu. Loodan, et õpetajat toetavad lastevanemad ei vasta omakorda samaga. Avameelselt suud pruukinud lastevanemad ja eelkõige ajakirjanikud võinuks arvestada, et hinnangutel põhinevaid väiteid ei ole võimalik kontrollida. Et tegemist on rünnakuga, mille vastu on raske end kaitsta. Eriti kui rünnatav ei saa sõna samas kirjatükis, nagu juhtus lasteaiaõpetajaga.

Pärast seda, kui haridusministeerium teatas järelevalve ülevõtmisest, kirjutas Rajasalu ajakirjanikele: "Mulle valmistaks muret, kui probleemid, mida senise järelvalve käigus oleme avastanud, jääksid korda tegemata vaid seetõttu, et olen vanaema ja minu lapselaps käib samas lasteaias." Maavanem ei pidanuks andma avalikku hinnangut tühistatud järelevalve tulemustele. End järelevalvest taandades oleks maavanem saanud selles juhtumis olla vaid vanaema, ja see olnukski õige ja õiglane.

Hetkel kuum