Kasumi ja koondkasumi erinevus tekitas segaduse

Koondkasumi mõiste tekkis umbes viis aastat tagasi. Vastavalt raamatupidamisstandarditele (nii IFRS kui ka Eesti hea tava) eksisteerivad teatud kasumid-kahjumid, mida ei tohi kajastada kasumiaruandes, vaid tuleb kajastada otse omakapitalis. Neid kasumeid-kahjumeid kutsutakse muuks koondkasumiks.

Koondkasumiaruanne summeerib ettevõte perioodi kasumi, mis tuleb kasumiaruandest, ning eelnimetatud muu koondkasumi. Sisuliselt väljendab perioodi koondkasum ettevõtte omakapitali muutust tehingutest, mis ei ole seotud omanikega.

AS Tere näitas koondkasumit ühe aruandena ehk koondkasumiaruandena, kus 2012 puhaskasum oli 1,6 mln ­eurot, ning artiklis nimetatud 4,5 mln eurot oli hoopis perioodi koondkasum. Kasumi ja muu koondkasumi erinevust iseloomustab ka, et esimene on vaba omakapital, mille arvel saab dividende maksta, ning muu koondkasum kajastub erinevates reservides, mida omakorda ei saa omanikule välja maksta.

Maa ja ehitiste jääkmaksumus 2012 jooksul sisuliselt ei muutunud. Aasta alguses oli see 19,4 mln eurot ning aasta lõpus 19,2 mln. Maa ja ehitiste kulum oli 2012 jooksul 2,7 mln eurot ning ümberhindlusest tulenev positiivne mõju oli 2,9 mln eurot, mis oligi erinevus puhaskasumi ja koondkasumi vahel.Sisuliselt taastas ettevõte ümberhindluse kaudu 2012 alguse põhivara jääkväärtuse, olulist õiglase väärtuse tõusu ja üleshindamist ei toimunud.

Artiklis mainitud 7,6 mln euro suurune number on küll materiaalse põhivara lisas olemas, kuid kahes kohas – soetusmaksumuse liikumiste all negatiivse märgiga ning akumuleeritud kulumi muutuse all positiivsega. Seega 7,6 mln euro suurust üleshindlust toimunud ei ole.

2013. aastast ei ole toimunud artiklis mainitud raamatupidamistavade kasutamise muutust – jätkuvalt võib Eestis esitada aruandeid kas IFRSi või Eesti hea tava kohaselt. Nimetatud ümberhindluse meetodit kirjeldab IFRSis standard IAS 16, mille vastuvõtmisest möödus mullu 30 aastat.

 

 

Autor: Vilja Kiisler, Ivar Kiigemägi