Kapitalituru areng loob mitmekülgsema majanduse

Kuivõrd raha ja kapitali efektiivne liikumine on majanduse n-ö vereringe, ei tasu majanduse ja kapitalituru arengut vaadelda eraldi.

Väärtusahel meie majanduses, kus kapitaliturul peaks olema oluline osa, on lihtne ja loogiline. Ettevõtted, kes vajavad äri alustamiseks, tegevuse laiendamiseks või lihtsalt heade ideede elluviimiseks rahalisi vahendeid, saavad neid ressursse investoritelt, kes on valmis võtma raha väärtuse säilimise ja kasvatamise huvides kaalutletud riske. Ettevõtted, kes on suutelised kapitali kaasama, loovad kasvades uusi töökohti, arendavad tooteid ja teenuseid ning laiendavad oma tegevust. Lisandunud töötajatel on võimalus oma raha suunata kas tarbimise või investeerimise kaudu uuesti majandusse. Kõik see on lõpuks kasulik kogu riigi elanikele.

Majanduslikult keerulisel ajal on pangalaenu saamine ettevõtete jaoks problemaatiline, eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel. Kahjuks on ilmselt paljud pidanud raha kaasamise keerukust viimase viie aasta jooksul kogema. Lisaks muudab laenukeskne majandus ettevõtted äärmiselt haavatavaks igasuguste muutustega toimetulekul. Liigne laenukoormus võib olla ettevõtte jaoks kasvufaasis ning ka kasvamisele üldse pärssiva mõjuga, kuna kohustus laenu teenindada võtab suurema osa vabadest rahalistest vahenditest ning muudab ettevõte tegevuse äärmiselt paindumatuks. Omakapitali ja alternatiivsete rahastamisallikate kättesaadavus sõltub aga suuresti just aktiivsusest kapitaliturul.

Majanduse kui terviku puhul pole küsimus üksnes statistilises kasvunumbris, vaid ka majanduse üldises mitmekülgsuses. Eesti-suurusel riigil on keeruline loota pikaajalisele ja jätkusuutlikule majanduskasvule, tehes panuse mõne üksiku valdkonna õitsengule. Suuruse tõttu oleme juba loomult nišiturg. See peegeldub ka faktis, et lõviosa (99,9%) Eesti ettevõtetest kuulub väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete hulka. Eeskätt just selliste ettevõtete jaoks on äärmiselt oluline toimiv kohalik kapitaliturg, kuna neil ettevõtetel puudub ligipääs rahvusvahelistele turgudele.

Ka ideaalpildis jääb Eesti kapitaliturg maailma mastaabis väiksemasse klassi. Väärtuse loomisel pole aga niivõrd oluline, kas tegemist on suure või väikse turuga, vaid see, kas tegu on kasvava või kahaneva turuga. Eesti kapitalituru osakaal on hetkel majanduses väike – võttes arvesse nii võla-, aktsia- kui ka erakapitali - ning turu elavdamine ei saagi toimuda kiiresti, sest tegu on keerulise ja aeganõudva protsessiga: pakkumise poolelt on oluline erinevates varaklassides pakutavate instrumentide arvu, nõudluse poolelt aga turuosaliste hulga ja huvide suurendamine. Seda koos takistuste vähendamisega ja soodustavate meetmete kasvuga, et kõik osalised oleksid huvitatud kohalikule turule investeerimisest. Alles siis,  kui kapitaliturg on aktiivsem ning nähtavam, saame rääkida ka välisraha huvi kasvust Eesti turu vastu.