Konfidentsiaalse info hoidmise olulisusele on tähelepanu juhitud ka riigihangete direktiivi eelnõus, mille järgi ei avalikusta hankija talle ettevõtjate poolt pakkumuses esitatud konfidentsiaalsena märgitud teavet, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Armin Lastovets.

Samade põhimõtete järgi toimitakse kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Näiteks Rootsis on pakkumused kuni eduka pakkumuse väljaselgitamiseni konfidentsiaalsed, pärast seda sõltub avalikustamine pakkumustes sisalduvast teabest.

Konfidentsiaalse teabe kaitse tähtsust on rõhutanud ka Euroopa Kohus, märkides, et ausa konkurentsi tagamiseks on oluline, et hankijad ei avaldaks hankemenetluses saadud teavet, mille sisu võidakse kasutada konkurentsi kahjustamiseks. Arvestades suurt kahju, mis võib tekkida teatud info ebaseaduslikust konkurendile avaldamisest, peab hankija andma ettevõtjale võimaluse seda kaitsta.

Seega ei ole ka praeguse riigihangete seaduse kohaselt pakkumuste avalikustamine iseenesest välistatud, kui need ei sisalda konfidentsiaalset teavet. Küsimus on eelkõige selles, kuidas hankija saab veenduda, et ta ei avalda salajast infot.

Oleme oma nõustamispraktikas soovitanud hanke alusdokumentides nõuda pakkumuses esitatud salajase teabe määratlemist. Nii on hankijale pakkumuste avamise järel kohe teada, millist osa saab vajaduse korral pärast eduka pakkumuse väljaselgitamist avalikustada. Kuna praktikas on seda vähe kasutatud, siis tuleb hankijal üldjuhul tundliku info väljaselgitamiseks pöörduda pakkuja poole.

Pakkumuse maksumus ja osamaksumused ning pakkumust iseloomustavad numbrilised näitajad ei ole konfidentsiaalne info, kui neid arvestatakse pakkumuste hindamisel. Hankija peab avatud hankemenetluse korral need andmed avalikustama pakkumuste avamisel protokollis. Konfidentsiaalsus ei laiene ka hankija otsustest teavitamisele. Hankija peab teavitama kõiki pakkujaid tehtud otsustest kolme tööpäeva jooksul ning pakkuja nõudmisel otsuseid ka põhjendama.